Euroopat ähvardab söekriis

Kivisöejaam Poolas
Kivisöejaam Poolas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/David W Cerny/File Photo

Euroopat ähvardav söe puudujääk mõjuks kõige rängemalt Saksamaale ja Poolale, vahendab Politico. Enne Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris importis Euroopa Liit enim kivisütt Venemaalt.

Kuigi kivisöel on saastava kütteallikana kehv maine, on mitu riiki oma söejaamad kas tagasi tööle pannud või suurendanud olemasolevate jaamade kaudu sooja ja elektri tootmist, et gaasi tarbimist vähendada.

Euroopa Liit importis enne veebruaris alanud sõda kõige enam kivisütt Venemaalt ning kehtestas Vene kivisöele aprillis sanktsioonid, keelates täiendavad impordid alates 10. augustist. Seega on kaks miljonit tonni sütt, mis juulis saabus praeguseks viimane kivisöe saadetis Venemaalt.

Kivisütt on keeruline mujalt importida, kuigi seda pakuvad maailmaturule ka Indoneesia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Kolumbia. Euroopa Liidus on tavaliselt kasutatud suurema energiasisaldusega kivisütt kui kaugemal asuvad riigid suudavad pakkuda.

Kivisöe hind jõudis 380 dollarini tonni kohta Rotterdami söeturul, olles juba aasta algusest tõusnud neli korda.

Kivisütt soovivad ka India ja Lõuna-Korea, kellel on pikaajalised lepingud paljude riikidega, kes kivisütt kaevandavad.

Täiendav väljakutse kivisöe impordile on Lääne-Euroopa olulise veetee, Reini jõe, äärmiselt madal tase pikalt kestnud kuumalaine tõttu. Enamik Euroopa Liitu saabuvast kivisöest saabub Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni sadamate kaudu ning sealt edasi tavaliselt veolaevadega mööda Reini jõge edasi.

Kuigi söejaamadel on tavaliselt ka oma varuinventar, siis hoitakse sütt, mida nendeni ei saa transportida, sadamates asuvates ladudes. Praegu on need laod maksimumtasemel täis. Erinevates ladudes on kinni hinnanguliselt kaheksa miljonit tonni sütt.

Saksamaal mõjutaks söe puudujääk enim terase- ja keemiatööstust. Samuti oleks vähemal määral mõjutatud elektritootmine.

Poolas on samal ajal tekkinud siseriiklik poliitiline skandaal, kuna valitsus ei kogunud enne sanktsioonide kehtestamist piisavalt suurt söevaru.

Poolas sõltub kahe miljoni majapidamise kütmine kivisöest. Enne Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris importis Poola ligikaudu seitse miljonit tonni sütt iga aasta Venemaalt.

Hinnanguliselt võib Poolal talveks puudu jääda üks kuni kaks miljonit tonni sütt.

Poola väljaande Onet sõnul hoiatati Poola peaministrit Mateusz Morawieckit, et Vene kivisöe sanktsioonide alla panemine tekitab Poolale suure kivisöe puudujäägi. Hoolimata hoiatustest toetati Euroopa Liidu sanktsioone Vene kivisöele.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: