Ekspert: Venemaa külvab raketirünnakutega eelkõige hirmu

Vene raketirünnaku tagajärjed Ukrainas Vinnõtsja linnas
Vene raketirünnaku tagajärjed Ukrainas Vinnõtsja linnas Autor/allikas: SCANPI/Reuters

Venemaa suudab rindest kaugele jäävaid Ukraina linnu tabada vaid raketirünnakutega. Napid raketivarud sunnivad aga venelasi sihtmärke valima ning peamiselt suudab Venemaa vaid hirmutada.

Kui juunis kohtusid Saksamaal lääne riigipead, tulistas Venemaa rakettidega Kiievit. Kuu hiljem, päev pärast Türgis allkirjastatud kokkulepet, millega Venemaa lubas mitte segada Ukraina viljaeksporti, tabas sadamalinna Odessat taas Vene rakettirünnak. Sellised rünnakud iseloomustavad Vene strateegiat, mida kirjeldab Rahvusevahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence.

"Nüüdseks kasutab Venemaa tiibrakette tihti sümboolse eesmärgiga. Näiteks rünnatakse Kiievit, et tõmmata tähelepanu eemale sõjalt lõunas ja idas. Venemaa üritab öelda, et kuskil ei ole turvaline," rääkis Lawrence.

Tegelikult on Venemaa võime rindest kaugel olevaid sihtmärke rünnata sõja algusega võrreldes oluliselt väiksem. Ukraina õhutõrje kartuses ei julge Vene lennukid sügavale Ukrainase enam tungida, suurtükid tõrjuti pealinna alt juba kevadel.

Kuigi pikema laskekaugusega tiibraketid ning ballistilised raketid peaks olema täppisrelvad, ei suuda venelased alati täpselt sihtida. Näite võib tuua juuni lõpust, kui raketirünnak tabas Krementšuki linnas ostukeskust. Tõenäoliselt oli tegelikuks sihtmärgiks 100 meetri kaugusel asuv tööstushoone.

"Raketirünnakutel ei ole praegu suurt sõjalist mõju," märkis Lawrence.

Venemaal ei pruugi olla ka piisavalt luureinfot, et sõjaväelisi sihtmärke efektiivselt sihikule võtta. Siiski toob Venemaa jõhkrus tsiviilohvreid, kuid Ukrainale raketikilbi ehitamine võib ka lääne abiga olla võimatu.

"Raketid ei ole lihtsad sihtmärgid. See ei ole nagu helikopterite või droonide alla tulistamine. Raketid lendavad kiiresti ja madalal, need manööverdavad. On vaja võimekaid õhutõrjesüsteeme, et oleks lootust raketidele pihta saada. Veel peab kaitse oleme nutikalt paigutatud või peab vedama," selgitas teadur.

Asjatundjad viitavad juba kevadest, et selliste rakettide varud on Venemaal otsa lõppemas. Seda tõendab ka rünnakute sageduse langus. Siiski on võimalik, et Venemaa kasutab oma varu säästlikult, et pidevalt hoida ohtu Ukraina tagalas. Rünnakud ei pruugi seega lõppeda enne sõja lõppu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: