Iraan ja suurriigid hakkavad arutama tuumaleppe taaskäivitamist

Juunis külastas Teherani Euroopa Liidu välispoliitikajuht Joseph Borrell, kes kohtus seal Iraani välisministri Hossein Amir-Abdollahianiga.
Juunis külastas Teherani Euroopa Liidu välispoliitikajuht Joseph Borrell, kes kohtus seal Iraani välisministri Hossein Amir-Abdollahianiga. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Viinis algavad neljapäeval läbirääkimised Iraani ja suurriikide vahel 2015. aastal sõlmitud tuumaleppe üle, mis muutus praktiliselt kehtetuks, kui USA sellest 2018. aastal ühepoolselt välja astus.

Leppe taaselustamise asjus räägivad läbi samad riigid, kes ka esialgse leppe sõlmisid ning kes juba mullu aprillis lepet uuesti kehtestada püüdsid. Peale Iraani ja USA on läbirääkimistelaua taga veel Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Euroopa Liit.

Kõneluste aluseks on tekst, mille kahe nädala eest pakkus välja Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell. Teksti koostamiseks pendeldas Borrell Iraani ja USA esindajate vahel ja jõudis mõlemat poolt enam-vähem rahuldava mustandini.

Iraani delegatsiooni juht Ali Bagheri Kani püüab läbirääkimistel läbi suruda Iraani valitsuse seisukohta, mille kohaselt peaks USA kõik sanktsioonid kõrvaldama ning lõpetama ka järelevalve Iraani tuumaprogrammi üle. Seda järelevalvet juhib praegu Robert Malley, kes on ühtlasi ka USA delegatsiooni pealäbirääkija.

Iraani välisministeerium andis äsja teada, et Teheranil on kestliku leppeni jõudmisega tõsi taga. Iraani välisministeeriumi esindaja avaldas ka lootust, et läbirääkimiste teised osalised loovad tingimused kõneluste tõhusaks edenemiseks, võttes vastu hädavajalikke otsuseid ja tõsiselt keskendudes järelejäänud probleemide lahendamisele.

Esialgu pole teada, kui kõrge tasemega delegatsioonid on ja kaua eeldatakse kõnelused kestvat. Ammugi on vara midagi öelda läbirääkimiste edu kohta. Osaliste vahel on jätkuvalt suuri erimeelsusi ning pole teada, kas Iraan on märtsis peetud eelmise kõnelustevooruga võrreldes oma seisukohti pehmendanud.

Malley sõnul on USA ootused mõõdukad, kuid delegatsioon on valmis pingutama, et Euroopa Liidu pakutud mustandile võimalikult sarnane lõppdokument vastu võetaks.

Leppe taaskäivitamiseni jõudmist on oluliselt takistanud Venemaa agressioon Ukrainas, kuid ka vaidlused selle üle, kas USA peaks Iraani sõjaväe eliitüksuse kõrvaldama terroriorganisatsioonide nimekirjast.

Probleeme tekitab ka tõik, et mitmelt Iraani tuumaobjektilt on leitud uraaniosakesi, mille päritolu kohta ei oska Iraan midagi kosta. Sellest tulenevalt otsustas Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) järelevalvelt Iraani üle tõhustada. Selle peale aga lülitas Iraan IAEA kaamerad välja ning nüüd nõuab Iraan leppe taastamise eeldusena, et agentuur uraaniosakeste järele pärimise sootuks lõpetaks.

Takistusi kokkuleppe teel on ka Ameerika Ühendriikide poolelt. Nimelt on USA-s tulemas vahevalimised, mis võivad anda rohkem võimu tuumaleppe vastastele vabariiklastele ning sel juhul polegi enam millegi üle läbi rääkida.

Optimismi ei suurenda ka tõigad, et Iraan püüab oma tuumaprogrammist suure kiiruga veel viimast võtta ning USA kehtestab samal ajal üha uusi sanktsioone.

Sealjuures kordab Iraan oma alalist sõnumit, et riigi tuumaprogramm on läbinisti rahumeelse iseloomuga ning tuumarelva ehitada plaanis pole. Selle sõnumi siiruses kahtlevad aga tuumaeksperdid tõsiselt, sest Iraani tuumaobjektide ümber toimuv küll riigi rahumeelsetele kavatsustele ei viita.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: