Umbusi jõe reostus Jõgeval ja Põltsamaal on taandumas

Umbusi jões reostuse tõttu hukkunud kalad.
Umbusi jões reostuse tõttu hukkunud kalad. Autor/allikas: Silver Vahi

Keskkonnaameti teatel on nädalavahetusel avastatud Umbusi jõe reostus taandumas. Ameti kinnitusel kohalike kaevu- ja kraanivett reostus ei ohusta.

Keskkonnaamet teatas, et on koos kohalike inimestega jõest kokku korjanud üle 4000 surnud kala, nende seas 1286 jõeforelli, samuti 39 vähki.

"Kindlasti lisandub surnud kalu lähipäevil veel, kuid kalade ja teiste veeloomade massilist suremist enam ette näha ei ole. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu," ütles keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk.

Reostuse mõju on Kuke sõnul praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. "Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik. Keskkonnakahju täpsustame reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud väärteomenetluse käigus," lisas Kukk.

Jõevee seisundit jälgib keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja terviseametiga pidevalt. "Leppisime Põltsamaa vallaga kokku, et vee kvaliteeti jääb seirama vald. Seda on oluline teha, et näha, kui kiiresti olukord normaliseerub. Jõkke ja paisjärve ujuma ei soovita me kindlasti minna enne, kui oleme saanud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu," ütles Kukk.

Veeproove, mille analüüsitulemused laekuvad laborist umbes nädala jooksul, tehakse mõne nädala tagant. Iga päev veeproovide võtmine ei ole mõistlik, sest reostuse taandumine loodusest ei ole mõõdetav päevades, vaid pigem nädalates.

Keskkonnaamet jätkab reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võtab kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks. "Reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteemi plaanime põhjalikult üle vaadata ja selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai," selgitas Kukk.

Pühapäeva selgitas keskkonnaamet välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas lokaliseeriti ja reostuse levik lõpetati pühapäeva õhtul kella 19-ks.

Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: