Viimased lahingud olid Iisraeli-Palestiina vahel suurim konflikt pärast 11-päevast sõda eelmise aasta mais. Konflikt puhkes reedel, kui Iisrael alustas õhurünnakuid Iraani toetatud Palestiina Islamidžihaadi (PIJ) võitlejate vastu. Pühapäeval jõustus Egiptuse vahendatud relvarahu, vahendas The Times. 

Palestiina võimude teatel oli vaherahu väljakuulutamise ajaks hukkunud vähemalt 43 inimest, sealhulgas neli naist ja 15 last. Umbes 300 inimest sai haavata. Iisrael väidab, et suurem osa hukkunutest olid PIJ võitlejad. 

Laupäeva õhtul hukkus Iisraeli rünnaku tõttu PIJ mõjukas liige Khaled Mansour. Iisraeli rünnakute tõttu hukkus veel kaks PIJ sõjaväejuhti. 

Gaza sektoris tegutseva Palestiina Islamidžihaadi asutasid 1981. aastal Egiptuses õppinud Palestiina üliõpilased eesmärgiga luua okupeeritud aladel oma riik. See on organisatsioonina Hamasist väiksem, kuid palju paremini organiseeritud.

Hamas ei sekkunud sel korral lahingutesse. Hamas kontrollib Gazat ja tahab vältida sõjapidamist, et vältida majanduse edasist nõrgenemist. 

"Tööload ja taastamisprojektid avaldavad Hamasile survet. Neil on kõige rohkem kaotada, kui nad osalevad võitluses, kus konflikt laieneb veelgi," ütles Iisraeli kõrge luureametnik ajalehele The Times. 

Relvarahu Iisraeli ja Palestiina Islamidžihaadi vahel tervitas pühapäeval ka USA president Joe Biden.