Tee-ehitaja: kui riik vastu ei tule, läheme kohtusse

Tee-ehitus.
Tee-ehitus. Autor/allikas: Maanteeamet

Ehitusel kasutatavate materjalide hinnad on kevadega võrreldes langenud, kuid siiski märgatavalt kõrgemad kui enne Vene-Ukraina sõda. Teede-ehitajad ootavad, et riik neile kallinenud ehituskulusid rohkem kompenseeriks, vastasel juhul pöörduvad ettevõtjad kohtusse.

Taristuehituse liidu juht ja TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens ütles ERR-ile, et üldiselt on taristuehitus kallinenud 20-30 protsenti. Graniitkillustik on näiteks poole kallim kui enne sõda, armatuurteras kolmandiku kallim. Sarnane seis on bituumeniga.

Olukorra muudab Pertensi sõnul keeruliseks tõsiasi, et riik on ka ehitusmahtu kokku tõmmanud. Transpordiamet otsustas mais, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse.

"Meie neljast tehasest on valdavalt olnud kaks töös, kaks on tellimuste puuduse tõttu seisnud. Ilmselgelt on hakanud ka inimesi üle jääma. Sellist nõudlust uute inimeste järele ettevõtetel ei ole ja pigem vaadatakse, kas kõiki nimekirjas olijaid on põhjust seal edasi pidada või tuleks personali vähendada. Sellega on juba hakatud tegelema ja tegeletakse ka edasi. Nii et sektor on praegu sellises põhjalaskmise seisus riigifinantseeringute puudumise ja riigi inertsuse tõttu hinnatõusu kompenseerimisel. Kui me sellel protsessil laseme lõpuni välja minna ja jõuamegi ettevõtjate pankrottideni, siis on seda teise suunda pöörata ajaliselt hästi pikk periood," ütles Pertens.

Taristuehitajatega peetud läbirääkimistel sündis kevadel otsus, et transpordiamet katab teedeehituses tõendatud hinnatõusu korral kulude kasvu kuni 4,6 protsendi ulatuses. Pertensi sõnul sellest ei piisa. Ta ütles, et nemad ootavad, et transpordiamet ja riigi tellijad kompenseeriksid kallinemise vastavalt tegelikult kallinemisele.

Tee-ettevõtjad on valmis minema oma õiguste kaitseks ka kohtusse.

"Me läheme hagema seda, et Ukraina sõja tekkimine või mitte tekkimine ei olnud ettevõtja kontrolli all ehk ettevõtja ei pidanud mõistlikult sellise stsenaariumiga arvestama. Teiseks, et kui see sõda seal puhkes ja tekkis mõju tarneahelatele, hindadele, kõigele sellele ja see on maailmaturumõju, et see ei ole samuti kuidagi ettevõtja poolt kontrollitav ega hallatav," lausus ta.

Pertens ütles, et kui ehitamise ajal jõutakse riigi või kohaliku omavalitsusega kokkuleppele, on väga hea. Kui aga ei jõuta, siis ehitatakse objekt oma rahadega valmis.

"Kui objekt on tellijale üle antud ja tellija endiselt ütleb, et rohkem raha ei ole, siis lähemegi kohtusse," ütles ta. "Valdavalt lõppevad meie firma projektid selle aasta sügisel. See aasta on meie vaates aega neid teemasid lahendada. Kui selle aasta jooksul ei lahenda, siis tõenäoliselt järgmise aasta alguses anname meie oma hagid sisse," lisas ta.

Transpordiamet: leevendust toob Rail Balticu ehitus

Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Janar Tükk ütles, et lisaks 4,6-protsendise hinnatõusu kompenseerimisele, kompenseeritakse juba praegu tee-ehitajatele ka bituumeni hinnatõus ja täiendavad kulud teehoolduses. Rohkemaks praegu transpordiametil raha ei ole.

"Töövõtjatel on loomulikult alati võimalus vastavalt lepingule ja meie seadusandlusele pöörduda kohtu poole, kui kogu see pakett lõppkokkuvõttes ei rahulda neid," lausus ta.

Tükk lausus, et transpordiamet soovib järgmise aasta eelarvesse 60 miljonit eurot rohkem raha kui on ette nähtud riigi eelmise aasta eelarvestrateegias. Kokku taotleb transpordiamet järgmisel aastal investeeringuteks 240 miljonit eurot. Kui valitsus nii palju raha juurde ei eralda, peab Tüki sõnul ehk veel mõne objekti valmimise edasi lükkama.

Võimalikku vähenevat teedeinvesteeringute mahtu peaks mõningasel määral kompenseerima aga Rail Balticu ehitus.

"Seal on ka väga palju analoogseid töid, mida ka teede-ehitusel tehakse. See on üks asi, mis peaks leevendama seda suurt probleemi," lausus Tükk.

Tükk nentis, et tee-ehituses on olukord keeruline.

"Nagu ka uudistes oli, on osad ettevõtted oma asfalditehased müüki pannud. Natuke tuleb ümber reformida nendel ettevõtetel ennast, et hakkama saada. Selles suhtes, on see tõsi. Ma arvan, et probleemid tulevad. Küll aga loodan ma, et mitte nii suurel määral, kui siin võib mulje jääda," ütles ta.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: