Endine USA diplomaat: me ei uskunud Venemaa rünnakut Gruusiale

Vene tankid Gori linnas Gruusias 11. augustil 2008. aastal
Vene tankid Gori linnas Gruusias 11. augustil 2008. aastal Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/MARCO LONGARI

Raadio Vaba Euroopa tegi intervjuu endise USA diplomaadi Daniel Friediga, kes töötas USA-Vene suhete vallas nii Bill Clintoni kui ka George W. Bushi presidendiks oleku ajal.

Friedi arust oli USA presidendi Obama 2009–2010 algatatud Vene ja USA suhete taastamine ilmselgelt vale. Samas oli Friedi arvates Obama ajal Gruusiale pärast sõda antud toetus väga oluline ja vajalik Gruusia riikluse säilimiseks.

Fried meenutas, et kohe pärast Vene-Gruusia sõja lõppu organiseeris USA rahvusvahelise doonorriikide konverentsi, mille käigus organiseeriti Gruusia toetuseks neli miljardit dollarit.

Diplomaadi sõnul olid nad võimaliku Venemaa rünnaku pärast mures, kuid tagantjärele hinnates ei olnud nad piisavalt mures ning USA välisministeerium hakkas olulisi samme tegema liiga hilja. Samuti oli tollal diplomaatidel sõja puhkemist raske uskuda ning paljusid uinutas puhkuste aeg.

Probleemi süvendas Friedi sõnul USA luureteenistus, kes tema sõnul kordas pidevalt, et Venemaa ei ründa Gruusiat.

Fried meenutas ka USA abi ning tollase USA presidendi George W. Bushi rolli sõja lõpetamises. Friedi sõnul oli selles oluline roll Bushi tegevusel. Lisaks oli USA valmis transportima Gruusia rahuvalvajad Iraagist Gruusiasse, et nad saaks samuti kaasa aidata riigi kaitsmisele.

USA teatas Venemaale ette, et saadab oma lennukid Gruusia õhuruumi, mille peale Venemaa teatas, et ei saa nende ohutust tagada. USA lennukid siiski käisid Gruusias ning transportisid kohale Gruusia rahuvalvajad Iraagist.

Diplomaadi hinnangul oli Putin otsustanud Gruusiat niikuinii rünnata ning Vene väed provotseerisid teadlikult Gruusia vägesid. Siiski hoiatas nii Fried ise kui ka tollane USA välisminister Condoleezza Rice Gruusia president Šaakasvilit, et viimane ei reageeriks Vene provokatsioonidele.

Friedi sõnul oli sellest hiljem tekkinud probleem sakslaste ja prantslastega, kuna nad kippusid Putini samme pooleldi õigustama ja Šaakasvilit süüdlaseks pidama. Samuti reageerisid Prantsusmaa ja Saksamaa tollal Putini agressioonile nõrgemini kui Vene-Ukraina sõja puhul 2022. aastal.

Diplomaat toob välja, et ka Gruusia ründamise eest oleks pidanud kehtestama Venemaale sanktsioonid, kuigi edukaid sanktsioone õpiti kehtestama alles hiljem Iraani tõttu. Samuti ei oleks Friedi hinnangul tollal prantslased ja sakslased Vene-sanktsioonidega kaasa tulnud, mistõttu need ei oleks ka nõnda efektiivsed olnud.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: RFE/RL

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: