Macron: Putin on nõus aatomiagentuuri visiidiga Zaporižžja tuumajaama
Prantsuse presidendi palee teatas, et Putin nõustus rahvusvahelise aatomiagentuuri visiidiga Zaporižžja tuumajaama. Vene esindaja IAEA juures hindas, et visiit võiks toimuda septembris. Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel asuva Belbeki õhuväebaasi lähedal toimus vähemalt neli plahvatust. Plahvatused kärgatasid ka mujal Venemaal ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel.
Oluline 19. augustil kell 22.25:
- Macron: Putin on nõus aatomiagentuuri (IAEA) visiidiga Zaporižžja tuumajaama;
- Krimmis teatati uutest plahvatusest;
- Rahvusvahelise aatomiagentuuri visiit Zaporižžja tuumajaama võib toimuda septembris;
- Vene ohvitserid ei luba lepingulistel sõduritel armeest lahkuda;
- USA annab 775 miljoni dollari väärtuses uut sõjalist abi Ukrainale;
- Vene poolt okupeeritud Krimmi õhuväebaasi juures toimus neli plahvatust;
- Saksamaa on alates juunist blokeerinud uute raskerelvade saatmise Ukrainasse;
- 5700 Ukrainas hukkunud Vene sõduri nimed on teada;
- Zelenski ja Guterres arutasid IAEA missiooni saatmist Zaporižžja tuumajaama;
- Venemaa valmistas enne invasiooni ette kaks venemeelset varivalitsust;
- Ukrainasse on jõudnud ka Taiwani pommitusdroonid;
- Ukraina: Vene väed jätkavad Harkivi pommitamist;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas järjekordse Venemaa laskemoonalao;
- Ukraina: Vene väed korraldasid Sumõ oblasti vastu seitse rünnakut;
- Haidai: Vene väed üritavad tungida Bahmutisse, Ukraina tõrjus tagasi kaheksa rünnakut;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 400 sõdurit.
Krimmis teatati uutest plahvatusest
Reede õhtul teatati uutest plahvatustest Krimmi lääneosas asuvas Jevpatoria linnas.
Okupatsioonivalitsuse juhi nõunik Oleg Krjutškov teatas sotsiaalmeedias, et Vene vägede õhutõrjesüsteem oli alla lasknud "sihtmärgi".
Macron: Putin on nõus aatomiagentuuri (IAEA) visiidiga Zaporižžja tuumajaama
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni büroo teatel on Venemaa president Vladimir Putin nõus rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) visiidiga Zaporižžja tuumajaama.
Macron ja Putin suhtlesid omavahel reedel telefoni teel. Prantsusmaa presidendi kodulehel ilmunud kokkuvõtte järgi peaksid kaks riigijuhti lähipäevil uuesti suhtlema, et plaani üksikasjades kokkuleppele jõuda.
Vene pool teatas, et kõne raames arutati ka Venemaa raskusi toidu ja väetise tarnetega maailmaturule.
Elysee palee ametnik ütles meediale, et Macroni kõne Putinile oli õigustatud arvestades tuumajaama tekitatud riski. Varem on lääneriikide meedias Macroni ja Putini mitmeid telefonikõnesid ulatuslikult kritiseeritud.
Rahvusvahelise aatomiagentuuri esindaja visiit Zaporižžja tuumajaama võib toimuda septembris
Vene diplomaat Mikhail Uljanov, kes esindab Venemaad rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) juures, teatas, et võimalik IAEA visiit Zaporižžja tuumajaama võib toimuda septembri algul.
Uljanov hoiatas, et võimaliku visiidi asjaolud on alles kokkuleppimisel.
Ukraina on nõudnud, et IAEA delegatsioon läheks tuumajaama läbi Ukraina territooriumi, mida ei ole okupeeritud. Samas IAEA juhi sõnul võib see halvasti lõppuda.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas neljapäeval, et arutab Zaporižžja tuumajaama ohutuse küsimust Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Kohalikud okupatsioonivõimud on välistanud tuumajaama ja selle ümbruse demilitariseerimise.
Vene ohvitserid ei luba lepingulistel sõduritel armeest lahkuda
Vene opositsiooniline uudisteportaal "Olulised lood" avaldas enda kodulehel ülevaate meeleoludest Vene 64. laskurdiviisis. Ajakirjanikega suhelnud sõdurite hinnangul on nad enda ülemate käsul teinud sõjakuritegusid ning neid ei lasta isegi lepingu lõppedes tagasi kodumaale.
Ühe allika sõnul tahab kuni 80 protsenti üksuse sõduritest oma lepingu Vene relvajõududega üles öelda. Seda ei luba aga ohvitserid, kes ei luba sõduritel Ukrainast lahkuda.
Mõned Vene sõdurid on ise väeosa juurest lahkunud ja oma kuludega Venemaale naasnud.
Brigaadi juhtkond olevat käsuahelat pidi ülematele esitanud ka taktikalisest olukorrast positiivsema ülevaate kui tegelik olukord lahinguväljal.
USA annab 775 miljoni dollari väärtuses uut sõjalist abi Ukrainale
Kõrgetasemelise USA kaitsevaldkonna ametniku sõnul antakse Ukrainale täiendavat moona HIMARS mitmikraketiheitjate jaoks. Lisaks antakse 16 haubitsat 105 millimeetrise kaliibriga ja 36 000 suurtükimürsku.
Samuti annab USA Ukrainale 14 ScanEagle luuredrooni. Lisaks antaks riigile 40 miinivastast sõidukit.
Ukraina saab ka veel radarivastaseid HARM rakette ja 1000 TOW soomusvastast raketti ning veel 1000 Javelini raketti.
Kokku on Ameerika Ühendriigid andnud Ukrainale sõjalist abi 10,6 miljardi dollari väärtuses.
Norra päritolu õhusüsteemi NASAM rakette antakse Ukrainale juurde järgmise 2-3 kuu jooksul.
Vene poolt okupeeritud Krimmi õhuväebaasi juures toimus neli plahvatust
Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel asuva Belbeki õhuväebaasi lähedal toimus vähemalt neli plahvatust. Plahvatused toimusid ka mujal Venemaal ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel.
Krimmi võimud teatasid, et Kertšis aktiveeriti õhutõrjesüsteemid. Kohalikud võimud väidavad, et ohtu Krimmi mandriga ühendavale sillale ei ole. Kohalik meedia väidab, et Vene armee lasi alla Ukraina drooni, vahendas The Guardian.
Venemaal Belgorodi oblastis plahvatas järjekordne Venemaa laskemoonaladu. Plahvatuse tõttu puhkenud tulekahju tõttu evakueerisid võimud kaks küla. Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi sõnul põleb Timonovo küla lähedal laskemoonaladu. Küla asub Ukrainast umbes 50 kilomeetri kaugusel.
Ukraina kaitseministeerium teatas pärast Timonovo plahvatust, et "suitsetamine tapab". Ukraina ametnikud on varem ironiseerinud, et Krimmi sõjaliste sihtmärkide plahvatused põhjustasid "hooletud suitsetajad".
Ukraina jätkab rünnakuid ka Hersoni oblastis. Ukraina proovib takistada Venemaal parandada Kahhovka silda.
Saksamaa on alates juunist blokeerinud uute raskerelvade saatmise Ukrainasse
Ukraina Unian vahendab Saksa lehte Die Welt, kelle allikate sõnul Saksa kaitseministeeriumi Ukraina relvaabi koosolekud ei jõua enam relvaabi andmiseni.
Ukraina allikate sõnul eiravad sakslased ukrainlaste palveid saata neile uusi Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükke ja Mars II mitmikraketiheitjaid.
Saksamaa teatas juulis, et riigil hakkab otsa saama relvastus Ukrainale saatmiseks.
5700 Ukrainas hukkunud Vene sõduri nimed on teada
BBC venekeelne teenistus ja Vene opositsiooniline portaal Meduza tuvastasid ühiselt tehtud analüüsi käigus 5700 hukkunud Vene sõduri nime. Allikatena kasutati nii kohaliku taseme Vene meediaväljaandeid kui ka hukkunute lähedaste sõnavõtte.
BBc ja Meduza hinnangul on tuvastatud nimedega Venemaale maetutest vaid 40-60 protsenti. Hukkunutest 966 (17 protsenti) olid ohvitserid ning neist omakorda neli kindralit ja 34 koloneli.
Kinnitatud hukkunute järgi kandsid suurimaid kaotusid Venemaal Dagestan, Burjaatia ja Krasnodar. Moskva linna puhul on teada ainult 14 inimese hukkumine, kuigi linn on Vene elanikkonnast tervelt üheksa protsenti.
Kõige kiiremini kasvav hukkunute kategooria on vabatahtlikud.
Zelenski ja Guterres arutasid IAEA missiooni saatmist Zaporižžja tuumajaama
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus Lvivis ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega. Guterrese sõnul on ÜRO-l piisavalt ressursse, et toetada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missiooni Zaporižžja tuumajaama, kui Kiiev ja Moskva sellega nõustuvad. Venemaa kasutab tuumajaama praegu sõjaväebaasina.
USA mõistis neljapäeval hukka Venemaa hoolimatuse tuumajaama ohutuse suhtes. USA teatel peab IAEA-l olema võimalus siseneda tuumajaama, et tagada selle ohutus ja turvalisus, vahendas CNN.
Neljapäeval väljendas Türgi president Recep Tayyip Erdogan Lvivis pressikonverentsil sügavat muret Zaporižžja tuumajaama ümber toimuvate lahingute pärast, hoiatades uue Tšornobõli katastroofi eest.
Venemaa valmistas enne invasiooni ette kaks venemeelset varivalitsust
Ajaleht The Washington Post, tuginedes nendega jagatud luureandmetele ja intervjuudele Ukraina ja lääne julgeolekuametnikega, kinnitas kahe erineva Ukraina varivalitsuse loomist Vene eriteenistuse FSB poolt enne Venemaa veebruaris alanud invasiooni.
Lehe hinnangul oli ühe varivalitsuse keskmes endine Ukraina president Viktor Janukovõtš ja venemeelne Ukraina oligarh Viktor Medvetšuk. Janukovõtš põgenes 2014. aastal Maidani protestide tõttu Venemaale ja ilmus 2022. aasta märtsis välja Valgevenes. Medvetšuk oli Ukraina põhilise venemeelse erakonna kaasjuht, kel oli hea isiklik läbisaamine Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Ukraina eriteenistused vahistasid Medvetšuki aprillis.
Teine varivalitsuse grupp koosnes Janukovõtši erakonna endistest liikmetest, kes koondati võimu võtmiseks Vene vägede poolt sõja alguses okupeeritud Lõuna-Ukrainasse.
Ukrainasse on jõudnud ka Taiwani pommitusdroonid
Taiwani meediaväljaanne Taiwan News teatas, et Ukrainasse on jõudnud ka Taiwani droonitootja DronesVision droonid. Tootja sõnul müüvad nad droone kõigest Poola klientidele. Sealt jõuavad droonid edasi Ukrainasse.
Vene allikate sõnul on selliseid droone jõudnud Ukrainasse 800, kuid seda ei ole võimalik teiste allikate põhjal kinnitada.
Tootja nimetab droonimudelit Revolver 860 pommitusdrooniks, mille abil saab droon hõljudes vastase positsioonide ja sõjatehnika pihta miinipilduja mürske kukutada.
ISW: Venemaa ei saavutanud Ukrainas territoriaalset edu esimest korda pärast 6. juulit
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatas 18. augustil, et Venemaa ei saavutanud territoriaalseid edusamme esimest korda pärast 6. juulit. Venemaa jätkab siiski Ida-Ukrainas pealetungioperatsioone.
New: There were no claimed or assessed Russian territorial gains in #Ukraine today for the first time since July 6.
— ISW (@TheStudyofWar) August 19, 2022
Russian officials may be setting information conditions to blame Ukraine for a false flag attack at the #Zaporizhzhia Nuclear Power Plant. https://t.co/UEpZ8hI914 pic.twitter.com/QGQD74VIJQ
Ukraina hävitas riigi lõunaosas järjekordse Venemaa laskemoonalao
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et hävitas riigi lõunaosas Venemaa laskemoonalao. Ukraina teatel hukkus 73 Venemaa sõdurit, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina: Vene väed jätkavad Harkivi pommitamist
Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et Vene väed pommitasid kolme Harkivi linnaosa. Pommitamise tõttu sai kannatada üks elumaja. Üks inimene sai vigastada.
Haidai: Vene väed üritavad tungida Bahmutisse, Ukraina tõrjus tagasi kaheksa rünnakut
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai teatas, et Vene väed üritavad tungida Donetski oblastis asuvasse Bahmuti linna. Kuberneri sõnul tõrjus Ukraina tagasi kaheksa Venemaa pealetungi üritust.
Ukraina: Vene väed korraldasid Sumõ oblasti vastu seitse rünnakut
Sumõ oblasti kuberner teatas, et Vene väed korraldasid piirkonnas vähemalt seitse rünnakut. Vene pommid kahjustasid tsiviiltaristut.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 44 700 (võrdlus eelmise päevaga + 400);
- tankid 1899 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 4195 (+16);
- lennukid 234 (+0);
- kopterid 197 (+0);
- suurtükisüsteemid 1016 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 266 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 141 (+5);
- operatiivtaktikalised droonid 795 (+2);
- tiibraketid 190 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3130 (+69);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 94 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: CNN/Reuters/The Kyiv Independent/ISW/Meduza/Unian