Meesaak on tänavu mõnevõrra väiksem
Mesinikel on kiired ajad – kuigi paljud on meevõtmise juba lõpetanud, tuleb tegelda mee pakendamise, mesilaste lisasöötmise ja varroatoositõrjega. Koeru kandi mesinik Lembit Liin kogus tänavu igalt mesilasperelt keskmiselt 80 kilo mett, mis on tavapärasest viiendiku võrra vähem.
Koerus 45 aastat mesilasi pidanud Lembit Liin ütleb, et tänavuse mesindusaasta üks iseloomulikke jooni on see, et mesilastel oli erakordselt suur sülemlemistung. Sülemlemine on mesilaste loomulik paljunemisviis, mis aga vähendab meesaaki.
"Eelmisel aastat sülemlemist praktiliselt ei olnudki ja mõtlesin, et kui nüüd kõik hakkavad mässama, nagu vanasti öeldi, et pulmi pidama heinaajal, siis jääb mesi hoopis tulemata," lausus Liin.
Kuigi mesilased olid nädalate kaupa hädas palavuse, kuivuse ja sellest tingitud tööpuudusega, kujunes meesaak üsna korralikuks.
"Minul tuli kevadise pere kohta 80, no ütleme 85 kilo. Aga ma olen aastaid niimoodi arvestanud, et hea aasta on see, kui tuleb 100 kilo kevadise pere kohta. Siis jätkub investeeringuteks," ütles Liin.
Liini sõnul on tänavune eripära seegi, et mesitarudes on praegu erakordselt palju hauet, mis lubab loota, et sülem elab talve kenasti üle.
Tõsi on seegi, et tänavune uudsemesi jõuab poodidesse paar eurot varasemast kallimana, selle põhjus on elektri, aga ka suhkru ja teiste mesinduses vajalike materjalide hinnatõus.
"Tallinnas, näiteks Keskturul, ma müün 10 eurot kilo ja kes on mee sööja, see ei nurise. Kes nuriseb, see nuriseb alati," ütles Liin.
Toimetaja: Marko Tooming