Elektrihinna tõus on tõstnud spordisaalide renti, mistõttu maksavad näiteks nende võimlejate vanemad alates septembrist 5 kuni 10 eurot kuus rohkem.

"Me proovime mitte väga suurt hinnatõusu praegu teha, küll aga tähendab see, et järgmisel õppeaastal kuutasud taas tõusevad. Toime tulla on keeruline, sest tegelikult tahaks parandada võimlejate tingimusi ja töötajate tasusid, aga selle asemel peame tõstma kuutasusid, et üldse toime tulla," rääkis võimlemisklubi Janika tegevjuht Elina Gorelašvili.

Võistlusteks treenivad võimlejad maksavad lisaks ligi sajaeurosele kuumaksule ka näiteks võimlemistrikoo eest ja võistluste osalustasusid.

"Ikka tuhanded eurod hooaja peale. Väga paljud lapsevanemad loobuvad võistlusspordist, see on soodsam, see on vähem treeninguid. Seda on rühmvõimlemises näha küll, et võimlejaid on iga aastaga järjest vähem," ütles Gorelašvili.

Harrastussportlaste seas võimlemisklubis veel algava hooaja hinnatõusu tõttu lahkujaid pole olnud.

Juba kevadel liikmemaksu viie euro võrra tõstnud jalgpalliklubi FC Elva poole pöördusid aga paljud lapsevanemad mõttega laps klubist ära võtta. Et lapsi trennis hoida, hakkas klubi tegema paari kuu kuni pooleaasta pikkuseid liikmemaksu soodustusi ja vabastusi.

"Kevadest saati 30 last. Oleme küll suutnud vältida suurt äraminekut, aga just soodustused ja vabastused on need, mis mõjutavad klubi eelarvet kõige rohkem," ütles FC Elva tegevjuht Marie Pau.

Lisaks erahuvikoolidele on kuutasusid tõstnud ka munitsipaalkoolid, Tartu linnas keskmiselt viie euro võrra. Mitukümmend eraühingut taotles suvel linnalt ka erakorralist kommunaaltoetust. Samas tegelevad paljud klubid pandeemia ajal lahkunud laste tagasi meelitamisega.

"Lisaks on meil ka üldhariduskoolide juures toimuvad huviringid, mis on kas tasuta või oluliselt väiksema omaosalusega. Kui mõni trenn muutub liiga kalliks, leitakse alternatiiv ja liikumine toimub ühest ühingust teise," lausus Tartu linna huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juht Mari-Ann Saluste.