"Me kahtlemata näeme tõusu sellest hetkest, kui valitsus otsustas punamonumentidega aktiivsemalt tegelema hakata. Suures pildis on ikkagi osa ühest suurest sõjast Venemaa poolt lääne vastu," sõnas Järvan.

Järvani sõnul on oluline märkida just seda, et rünnatud on erameediat. "Kui ERR on meil riiklike meetmete poolt kaitstud, just nende meetmete poolt, mis on erakorraliselt raha täiendavalt juurde saanud. See on täielikult ennast tõestanud selles olukorras, kus rünnakud on suurenenud," ütles ta.

"Minu sõnum ja mida oleme ka reaalsete sammudega riigi infosüsteemi ameti poolt teinud on see, et pakume ka erasektorile tuge oma küberturvalisusega tegeleda, jagame parimaid praktikaid. RIA on väga tubli tööd teinud, et aidata ka erasektori meediat," ütles Järvan.

Eelmine valitsus eraldas 30 miljonit eurot küberturvalisuse tõstmiseks ja teist samapalju Ukraina paketi raames. "Nendega on tegelikult Eesti küberturvalisust tõstetud, üheks olulisemaks elemendiks minu silmis on see lihtsustatult öeldes tulemüür, mis ümbritseb riiklikke teenuseid – kaasaarvatud ERR-i – mis on just mõeldud võitlemaks teenustõkestusrünnakute vastu, kus tehakse tuhandeid päringuid sekundis ühe lehe vastu ja teenus ei pea vastu sellele koormusele," rääkis Järvan.

Küsimusele, kas Eesti on valmis laiahaardeliseks küberrünnakuks, vastas Järvan, et kriitilise tähtsusega riiklikud teenused on heal tasemel kaitstud. "RIA CERT-EE meeskond, kes on meie n-ö küberturvalisuse eriüksus just tsiviilstruktuuride kaitsmiseks, nad on suurepärast tööd teinud ja täna on kindlasti valmis. Siin on murekoht, ma arvan, et tänane Eesti Raudtee vastu toimunud rünnak, mis saavutas teatud mahus ka mõju – ma arvan, et see on märk veel sellest, et siin on loomulikult tööd teha, aga kahtlemata võib öelda, et olulised teenused on täna kahtlemata kaetud," ütles ta.

Reedese rünnaku järel olid rivist väljas Õhtulehe, Postimehe ja Ekspress Grupi veebiväljaanded, samuti oli häiritud Eesti Raudtee veebilehe töö.