Balti riikide ja Soome gaasivarud on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses
Euroopa gaasihoidlad on praeguseks täidetud keskmiselt 80 protsendi ulatuses. Paraku on täituvus riigiti erinev ning Läti Incukalnsi gaasihoidla, kus hoitakse kolme Balti riigi ja Soome gaasivarusid, on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses.
Süsteemihaldur Elering kinnitab siiski, et Leedu LNG terminal ja Incukalnsi varu tagab Eesti gaasi-vajaduse kuni oma LNG terminali tööle hakkamiseni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Näiteks Prantsusmaa, mis saab gaasi nii Alžeeriast kui ka Norrast, oma varude pärast muretsema ei pea.
"Me oleme vajalikud varud taganud ning hoidlad on täis rohkem kui 90 protsenti. Sel talvel on Prantsusmaa jaoks asjad korras. See on Euroopa ja Euroopa solidaarsuse teema," ütles Prantsuse president Emmanuel Macron.
Energiapoliitika ekspert Andres Mäe ütles, et Euroopa gaasihoidlate keskmine täituvus on 80 protsenti, kuid paljud riigid jäid tublisti alla selle.
"Euroopas on hoidlad keskmiselt 80 protsendi ulatuses täidetud. Kõige nigelam seis on Baltikumis, järgmine on Bulgaaria, siis tuleb Ungari ja Austria. Ülejäänud riigid on kas 80 protsendile väga lähedal või selle ületanud. Aga nimetatud kuus riiki on kusagil 60 protsenti või isegi vähem, nagu Läti hoidla puhul," rääkis Mäe.
Lätis Incukalnsis hoiavad oma gaasivarusid kolm Balti riiki ja Soome.
"Selle täituvus reedese seisuga oli 55 protsenti maksimaalmahust ja trend oli langev, st gaasi võetakse sealt välja rohkem kui sisse tuleb. Alates 12. augustist ei ole Venemaalt sinna tulnud mitte ühtegi kuupmeetrit enam," sõnas Mäe.
Süsteemihaldur Elering varude seisu nii mustades toonides ei näe.
"Kindlasti tuleks protsendi kõrval vaadata ka seda, kui suur on selle hoidla maht või kui suur on hoidlas olev kogus võrreldes tarbimisega. Kui võrdleme gaasi kogust ja tarbimist, siis meie hoidla maht kindlasti nii kehv välja ei näe," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Köstri kinnitusel katavad Incukalnsi hoidla ja Klaipeda LNG terminal Eesti jooksva gaasivajaduse kuni LNG terminali valmimiseni Paldiskis või Soomes.
"Leedu terminal ja Läti hoidla kenasti katavad meie jooksva tarbimise. Isegi võiks öelda, et Leedu terminal suuresti katab jooksva tarbimise. Võib-olla tuleb Läti hoidlast ka gaasi võtta. Aga kui räägime ka järgmise aasta algusest - kevadtalvest, siis kindlasti on tarvis täiendavaid terminale ja terminali ehitus käib nii Eestis kui Soomes," lisas Köster.
Andres Mäe sõnul oleks vaja valitsuste vahelist lepingut, kuidas nappe gaasivarusid jaotada, et talvel nende pärast rüseluseks ei läheks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov