Koroonaviirus levib laialt, aga haigus kulgeb enamasti leebelt

Koroonatestid.
Koroonatestid. Autor/allikas: Pixabay

Koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik, näitavad Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused. See näitaja on võrreldav märtsi lõpu tulemusega, ent haiguse kulg on praegu enamasti leebete nähtudega, mistõttu teadlased erimeetmeteks vajadust ei näe.

17.–29. augustini väldanud uuringu jooksul andis koroonaviiruse proovi 2570 täiskasvanut üle Eesti. Neist 5,5 protsenti olid koroonaviirusega nakatunud, kuid nakkusohtu kujutas endast 3,3 protsenti ehk keskmiselt iga 31. täisealine.

Nakkuse levimus on sarnaselt eelmistes uuringuetappides leituga kõige väiksem nende seas, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud. 

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumisnäitajad küll võrreldavad märtsi lõpu omadega, kuid haiglakoormus kolm korda väiksem. Valdavalt levib koroonaviiruse tüvi omikron-5, mis põhjustab võrdlemisi kergeid haigusnähte.

"Seepärast pole praeguse üsna laialdase viiruseleviku puhul tõsisteks erimeetmeteks ilmselt põhjust ja võime uuele kooliaastale vastu minna üsna rahulikult," selgitas Kalda.

Seekordses seireetapis tehtud koroonaviiruse antikehade levimuse uuringus osales 2431 täisealist, kellest 88 protsendil olid antikehad olemas. Kui vaktsineeritutest on peaaegu kõigil antikehad, siis läbipõdenute seas on neid 70 protsenti, ja nendest, kes pole vaktsineeritud ega oma teada ka haigust põdenud, on viirusvastaste kaitsekehadega 37 protsenti.

Kalda sõnul on antikehade levimus jäänud pea muutumatuks märtsist alates. "Ilmselt oleme saavutanud teatud taseme, mis püsib, sest sama kiiresti, kui antikehad aja jooksul osa inimeste verest kaovad, sest põdemisest või viimasest vaktsiinidoosist on möödunud palju aega, saavad teised neid kas läbipõdemise või vaktsineerimise teel juurde," selgitas Kalda. Vanemate kui 65-aastaste seas küündib antikehade levimus 95 protsendi ligi.

Seire käigus toimunud käitumisuuringust selgus, et nakkuse levikut pidurdavatele ettevaatusabinõudele pööravad Eesti inimesed üha vähem tähelepanu. Kuigi nakatunuga on värskete andmete põhjal kokku puutunud pea iga kümnes täisealine, ei võta suurem osa neist kasutusele ühtki abinõud nakkuse edasise leviku vältimiseks.

Kalda tõdes, et praegu leviv viirusetüvi põhjustab küll pigem kergeid haigustunnuseid, kuid riskirühmadel oleks siiski mõistlik end võimaliku raske haigestumise eest tõhustusdoosiga kaitsta.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: