"Energeetikavaldonnas ajab igaüks oma kitsast rida, aga keegi ei vaata suurt pilti. Kõrvaltvaatajad saavad kõik aru, et rong läheb täiesti vales suunas. Kõik reeglid on kusagil kivisse raiutud – osa Euroopa Liidu tasemel, osa meie riigi tasemel – ja igaüks paneb edasi oma rööbast mööda, täiesti vales suunas," ütles Neivelt "Vikerhommikus".

Neivelt viitas, et Eesti Energia maksis esimesel poolaastal üle 300 miljoni euro riigieelarvesse. "Nüüd tulevad valimised, siis tullakse meie oma rahaga kosja meie häält ostma," sõnas Neivelt.

"Kas see on varustuskindlus, kui me 4000 eurot megavatt-tunni eest maksame? Seda keegi ei ütle. Kes vastutab konkurentsivõime eest, selle eest, et inimesed hakkama saavad? Seda inimest ei ole," ütles ta.

Neivelti sõnul on vaja plaani selleks, kuidas saabuva talvega toime tulla, aga ka kuidas järgneva viie aasta jooksul hakkama saada. "Tänavu me enam elektrijaama juurde ei ehita, me võime rääkida tuumajaamadest ja kõikidest asjadest, aga see ei lahenda ühtegi probleemi lähema viie aasta jooksul. Me peame vaatama, mida me saame praegu teha, et järgmise viie aasta jooksul läheks elu paremaks," rääkis Neivelt.

Tuleva talve lahendustes kodutarbijate koormuse vähendamiseks käib valitsus õiget rada, nentis Neivelt. Siiski ei lahenda see ettevõtjate muresid ning langetab Eesti konkurentsivõimet.

"Minu arust me peaks rohkem Läti ja Leeduga kooskõlastama oma samme, seda me pole teinud. Loomulikult on CO2 suur teema," rääkis Neivelt. "See tuleks kiiremas korras ära fikseerida paariks aastaks, see ei pea olema 100 euro juures juba, täiesti piisab kui on 20–25, teised riigid hakkavad juba kompenseerima kvooditasu."

Neivelti hinnangul on praeguse olukorra tekke üheks põhjuseks see, et eestlased usuvad liialt turgu. "Me uskusime, et Nord Pool on päris turg," sõnas ta. "Nord Pool loodi selleks, et jagada elektritootmise ülevõimsusi. See ei ole mõeldud selleks, kui on elektrist puudus. Nord Pooli reeglitega – ma arvan, et sealt tuleb osa elektrit välja võtta ja otse tarbijatele müüa."