Sõja 192. päev. Ukraina õhujõud tegid ööpäevaga üle 40 lahingulennu

{{1662177300000 | amCalendar}}
Ukraina demineerijad uurimas Harkivis pommirünnaku kraatrit.
Ukraina demineerijad uurimas Harkivis pommirünnaku kraatrit. Autor/allikas: SCANPIX/SERGEY BOBOK/AFP

Ukraina õhujõud tegid viimase ööpäevaga üle 40 lahingulennu maavägede tegevuse toetuseks, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap laupäeval. Ukraina peastaabi igapäevase ülevaate kohaselt hävitati viimase ööpäevaga tavapärasest märksa rohkem Vene sõjatehnikat.

Oluline 3. septembril kell 22.40:

- Zaporižžja tuumajaama ühendus viimase kõrgepingeliiniga katkes, ühendus püsib tagavaraliinil;

- Zelenski tervitas G7 algatust Vene nafta hinnalaele;

- Mõkolajivis hukkus rünnakus laps, kaks last sai haavata;

- Erdogan: Türgi võiks olla Zaporižžja tuumajaamas vahendaja rollis;

- Ukraina teatas rohkem kui 40 sõjalennuki lahingulennust, mille käigus hävitati mitu Vene vägede juhtimispunkti ja ladu;

- Venemaal kulub Ukrainasse saadetavate täiendavate üksuste moodustamiseks kolm kuud ning lisaks on probleemiks ka töökorras varustuse puudumine, rääkis Ukraina sõjaväeluure esindaja laupäeval;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas reedel sõjaväejuhtidega nõupidamise, mille järel teatas, et peagi näevad kõik selle tulemusi;

- Läti president Egils Levits ja Läti kaitseminister Artis Pabriks kutsusid lääneriike suurendama relvaabi Ukrainale, öeldes, et Lääne moodsad tankid ja sõjalennukid võiksid Ukraina kaitsesõjas Venemaaga pöörde tuua;

- Ukraina teatas laupäeval tavapärasest märksa suurematest Vene lahingukaotustest, väites, et Venemaa relvajõud jäid ööpäevaga ilma 350 sõdurist, 25 tankist ja 37 jalaväe lahingumasinast.

Zaporižžja tuumajaama ühendus viimase kõrgepingeliiniga katkes

Zaporižžja tuumajaam kaotas taas ühenduse viimase peamise elektriliiniga, kuid jätkab elektri võrku jagamist läbi varuliini, teatas rahvusvahelise aatomienergiaagentuur (IAEA).

Agentuuri teatel töötab praegu taas vaid üks jaama kuuest reaktorist.

Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim ja on veebruari lõpust olnud Vene vägede kontrolli all.

Jaama neljapäeval jõudnud IAEA viieliikmeline delegatsioon teatas, et tuumajaama töös hoidvate Ukraina töötajate sõnul kaotas jaam ühenduse neljast põhiliinist viimase, 750-kilovoldise kõrgepingeliiniga.

Zelenski tervitas G7 algatust Vene nafta hinnalaele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas oma igapäevases telepöördumises maailma rikkaimate tööstusriikide rühma G7 algatust hinnalae kehtestamiseks Venemaalt ostetavale naftale. Zelenski sõnul tuleks hinnapiir kehtestada ka Vene gaasile.

"Ka Venemaalt ostetavale gaasile tuleb piirhind kehtestada. Ma olen tänulik proua Ursula von der Leyenile, kes samuti selle välja ütles," ütles Zelenski.

"On ammu aeg sellisteks energiasanktsioonideks Venemaa vastu. Sanktsioonid mitte ainult ei piira naftadollarite ja gaasieurode voogu Moskvasse, vaid ka, mis kõige tähtsam, taastavad õigluse kõigi eurooplaste jaoks, kellelt Venemaa üritab kunstlikult kõrgeks aetud energiahindade abil välja pressida," sõnas Zelenski.

Mõkolajivis hukkus rünnakus laps, kaks sai haavata

Venemaa rünnakus Mõkolajivile hukkus laupäeva hommikul kaheksa-aastane laps, teatas kohaliku volikogu juht Hanna Zamazejeva.

Vigastatute seas on veel kaks last, teatas Zamazejeva Telegramis.

Erdogan: Türgi võiks olla Zaporižžja tuumajaamas vahendaja rollis

Türgi president Recep Tayyip Erdogan pakkus Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et Türgi on valmis olema Zaporižžja tuumajaamas Venemaa ja Ukraina vahel vahendaja rollis.

Putin ja Erdogan pidasid telefonikõne, kus arutasid Ukraina viljaeksporti, teatas Türgi presidendi büroo. Samuti arutasid nad Venemaa poolt Türki ehitatavat tuumajaama.

Septembris kohtuvad Putin ja Erdogan tippkohtumisel Usbekistanis Samarkandis.

Ukraina teatas edukatest õhurünnakutest

Ukraina õhujõud tegid viimase ööpäevaga üle 40 lahingulennu maavägede tegevuse toetuseks, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap laupäeval.

Ukraina sõjalennukid hävitasid oma väljalendude käigus mitu Vene vägede juhtimispunkti ja relvaladu. Samuti korraldas Ukraina mitmeid droonirünnakuid, millega õhiti okupatsioonivägede laskemoona ja hävitati kaks soomukit koos personaliga, öeldakse kindralstaabi pressiteates.

Samuti väitis staap, et Ukraina üksused hävitasid Vene sõjaväeveokit kolonni, mis suundus Zaporižžja poole. Luureinfo kohaselt oli kolonnis ka surnukehadega täidetud veoauto, mis pidi need viima Berdjanskisse, kus asub krematoorium.

Ukraina rünnak Vene sõjaväekolonnile tänavu prillis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Ukraina luure kirjeldas Venemaa raskusi uute üksuste moodustamisel

Venemaal kulub Ukrainasse saadetavate täiendavate üksuste moodustamiseks kolm kuud ning lisaks personali ettevalmistamisele on probleemiks ka töökorras varustuse puudumine, rääkis Ukraina sõjaväeluure esindaja laupäeval.

Venemaa suudab oma katastroofiliste kaotuste kompenseerimiseks moodustatava kolmanda armeekorpuse valmis saada alles novembri lõpuks, ütles Ukraina sõjaväeluure esindaja Vadõm Skibitski laupäeval militaartelekanali saates.

"Kolmanda armeekorpuse moodustamise teema venib novembrini. Probleemiks on inimressursid, spetsialistidega mehitamine. Normaalsete oskustega spetsialisti väljaõpetamine võtab kolm-neli kuud," rääkis Skibitski.

Tema sõnul on Vene üksustel probleemiks ka relvastus ja muu varustus. Sõja alguses Ukrainasse tunginud pataljoni taktikalised grupid olid küll varustatud Venemaa uusime tehnikaga, kuid nüüd on näha, kuidas uued formeeritavad üksused varustatakse vanade, nõukogude-aegsete relvadega. "Meie hinnangute kohaselt ei ole 40 protsenti nende sõjavarustusest lahingutes kasutatav. See tuleb alles remontida ja korda panna," rääkis Ukraina sõjaväeluure esindaja.

Zelenski pidas Ukraina sõjaväejuhtidega ühisnõupidamise

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus reedel kokku sõjaväe peastaabi ning muud kaitsejõududega seotud juhid ning teatas pärast nõupidamist, et peagi näevad kõik selle tulemusi.

"Pidasin täna veel ühe koosoleku ülemjuhataja staabiga. Sellel osalesid nagu ikka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna juhid Zalužnõi, Monastõrski, Budanov, Maljuk, Danilov ja teised. Ettekande tegid operatiivsuundade komandörid Sõrski, Litvinov, Kovaltšuk. Ma usun, et kõik saavad aru, mis olid peamised küsimused. Võeti vastu ka teatud otsused. Varsti näevad neid kõik," ütles Zelenski reede õhtul avaldatud videopöördumises.

Tegemist oli juba teise sarnase nõupidamisega sel nädalal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski (keskel) osales reedel kangelaskoera Patron austamiseks välja antud postmargi tutvustusel. Autor/allikas: SCANPIX / Ukraina presidendiadministratsioon

Esmaspäeval alustasid Ukraina jõud pealetungioperatsioone Hersoni oblastis, mille käigus võtsid Vene vägedelt tagasi osa nende vallutatud aladest.

Zelenski tänas oma pöördumises ka Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaare elanikke, kes toetavad Ukrainat, selle eest, et nad on andnud väärtuslikku informatsiooni. Ta kinnitas, et Ukraina kaitsejõud kasutavad seda maksimaalselt hästi.

Läti liidrid kutsusid lääneriike suurendama oma relvasaadetisi Ukrainale

Läti president Egils Levits ja Läti kaitseminister Artis Pabriks kutsusid usutluses väljaandele The Times NATO riike suurendama oma relvasaadetisi Ukrainale, öeldes, et Lääne moodsad tankid ja sõjalennukid võiksid Ukraina kaitsesõjas Venemaaga pöörde tuua.

Levits ja Pabriks kutsusid oma Euroopa partnereid majandusraskuste, energiahindade tõusu ja sõjaväsimuse tõttu surves Venemaale mitte järele andma.

Vajadust ründerelvade järele rõhutas ka laupäeval Berliini saabunud Ukraina peaminister Denõs Šmõhal, kes kutsus lääneriike oma mõtlemist muuta ning ütles, et tema riigi toetajad peavad loobuma oma vastuseisust anda Ukrainale moodsaid lahingutanke nagu USA M1 Abrams või Saksamaal valmistatavad tankid Leopard 2.

Seni on lääneriigid saatnud Ukrainale ainult vanu nõukogude päritolu tanke, mida paljude nende ladudes veel leidub, väites, et moodsama Lääne relvastusega võiks Ukraina rünnata Vene territooriumi või et Ukraina sõjaväelased ei suuda Lääne relvadega ümberkäimist kiiresti omandada.

Läti juhid aga rõhutasid The Timesile, et nüüd oleks aeg loobuda sellistest kõhklustest. "Lääs, Ühendriigid ja Euroopa Liit, kõik Lääne demokraatiad ei peaks nüüd mitte ainult hoidma, vaid suurendama oma sõjalist abi Ukrainale. Te näete, et sõjaline abi on tõesti tõhus," ütles Levits.

Küsimusele, kas abi peaks sisaldama ka Lääne tanke, lahingulennukeid ja muud relvastust, mida Ukrainale on seni keeldutud andmast, vastas Levits: "Poliitilisest seisukohast  saan ma öelda, et Lääs peaks Ukrainale andma kõiki relvi, mida ta vajab."

Pabriks esines The Timesi loos väga jõuliste seisukohtadega, märkides näiteks, et Saksamaa, mis on seni Ukrainat sõjaliselt toetanud ainult 1,5 miljardi euro mahus, peaks Läti ja Eesti tasemele jõudmiseks oma abi kümnekordistama.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 350 sõdurit, 25 tanki ja 37 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 49 050 (võrdlus eelmise päevaga +350);

- tankid 2034 (+25);

- jalaväe lahingumasinad 4403 (+37);

- lennukid 235 (+1);

- kopterid 205 (+0);

- suurtükisüsteemid 1134 (+8);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 293 (+4)

- õhutõrjesüsteemid 153 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 864 (+11);

- tiibraketid 203 (+5);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3268 (+21);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 105 (+1).

Suurimaid kaotusi kandsid vene väed Donetski ja Krõvõi Rigi suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Mait Ots, Barbara Oja

Allikas: Ukrainska Pravda, The Times, Reuters, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: