Tartu vanalinnas asuva Mänguasjamuuseumi ümbrus oli eelmisel sajandil kireva eluga. Muuseumini jõudnud lugude põhjal elasid 20. sajandi teises pooles kaheksa  korteriga hoones mitmed vangivalvurid ja nende lapsed, kellel vanalinna tänavatel juba igav ei hakanud.

"Siin oli selline natuke teistmoodi seltskond ja sattusid olema ka sellised võib-olla natuke pättusi tegevamad poisikesed, kes käisid kõikides nendes kohtades, kuhu ei olnud lubatud minna ja tegid kõiki neid tempusid, mida ei tohtinud teha. Ma ei kujuta ette, et tänapäeva lapsed niimoodi mängiksid linna keskkonnas, siis oli ta selline natuke metsik Bullerby siin," rääkis muuseumi peavarahoidja Liis Järv.

Näiteks otsustati ühes garaažis katsetada diivani põlema panemist. Kokkuvõttes põles aga kogu garaaž.

"Poisid loomulikult põgenesid sündmuskohalt, aga ega siis see tegu anonüümseks jäänud. Oli teada, kes oli teinud ja sai garaažiomanikult ikkagi korralikult nahapeale," rääkis Järv.

Samuti pakkusid poistekampadele huvi tollel ajal tegutsenud miilitsate konfiskeeritud kaubad. Kaupa valvanud koertest mööda saamiseks oli lastel aga oma plaan.

"Poistel tuli mõte, et võiks need koerad kuidagi endale sõbralikuks treenida. Siis nad käisid öösiti salaja andsid suure metallvärava alt toitu koertele ja üritasid neid treenida endale sõbralikuks. Aga see pole teada, kas nad jõudsid konfiskeeritud kaubani või mitte," kirjeldas Järv.

Vanade fotode ja mälestuste põhjal on välja tulnud ka muudatused mänguasjamuuseumi hoones endas. Näiteks asus Järve sõnul ühe pere magamistuba praeguse muuseumi WC koha peal. Üks vannitubadest oli eelmisel sajandil aga hoopis mantelkorstnas.

"Mantelkorsten, mida meil on eksponeeritud praegu kui sellist keskaegset pärlit, et selle sees siis 1970. aastatel oli ühe pere vannituba, aga nemad ei teadnud, et see on mantelkorstna sees. See oli siis kinni ehitatud," sõnas Järv.

Muuseum plaanib lood edasi anda järgmisel nädalal muinsuskaitsepäevade ekskursioonidel.