Meil on energiakriis, hinnad on äärmiselt kõrged ja tootmisvõimsusi napib. Kuidas teie sellele vaatate, arvestades seda, et te püüdsite rajada uut tuumaelektrijaama kümmekond aastat tagasi?

Kõigepealt - energiahinnad tõusevad kõikjal Euroopas. Üks selle põhjuseid on muidugi Kremli poliitika piirata gaasivarustust ja seetõttu on gaasi hind üsna kõrge. Elektri hind on aga seotud gaasi hinnaga ja see muudab ka elektri väga kalliks.

Teiseks, meie piirkonnas ehk Balti riikides, eelkõige Leedus napib elektri tootmisvõimsusi. Me toodame Leedus ligikaudu kolmandiku sellest elektrist, mida me tarbime. Ülejäänu ostame me Eestist, Rootsist ja Soomest. See muudab meie olukorra veelgi keerukamaks. Kui sa ise elektrit ei tooda, siis sõltud sa väga palju kõigist teistest enda ümber. Ja enne sõda ostsime me kõik Balti regioonis elektrit ka Venemaalt, nüüd me oleme selle lõpetanud ja see on muutnud olukorra üsna pingeliseks.

Sellepärast võime meenutada ka seda, mida välja pakkusime kümme aastat tagasi – ehitada suletud Ignalina tuumajaama asemele uus jaam koos lätlaste ja eestlastega. Kui oleksime suutnud ehitada Visaginase tuumajaama, siis oleks meil praegu vähem probleeme. Tuumajaamas toodetud elektri hind oleks nii kõrgete hindade ajal väga atraktiivne. Kahjuks kukkusime me mitmetel põhjustel läbi. Olulisim põhjus oli, et leedulased hääletasid referendumil tuumajaama rajamise vastu. Seda referendumit mõjutas väga palju Kreml. Kreml alustas tuumajaama ehitamist Valgevenes Astravetsis ja näitas veidraid katseid rajada tuumajaam Kaliningradi. Nad olid väga vastu meie püüetele oma tuumajaam rajada ja tahtsid meid hoida sõltuvuses vene elektrist.

Teine põhjus oli muidugi Fukushima katastroof 2011. aastal, mis muutis närviliseks kogu maailma, sealhulgas Leedu. Ja lõpuks, ei olnud kerge jõuda kokkuleppele Balti riikide vahel, et selle projektiga tuleb tõepoolest edasi liikuda. Nii et see projekt kukkus läbi. Nüüd võime sellele kriitiliselt tagasi vaadata, et me ei suutnud seda teha, aga praegu tuleb vaadata tulevikku. Mõistagi tuleb panustada suuremal määral uute tootmisvõimsuste rajamisse, eelkõige päikse- ja tuuleenergeetikasse. Seda püüame Leedus teha. Loodan, et suudame ületada probleemid, millega praegu silmitsi oleme.

Küsin veel mineviku kohta. Kas Leedu poliitikud ja Balti riikide poliitikud saanuks teha midagi teisiti selleks, et tuumajaama ehitamine oleks õnnestunud?

Leedust rääkides, siis tõepoolest see algatus teha enne valimisi referendum oli suur strateegiline viga. Nagu Leedu julgeolekuteenistused on näidanud, siis Kreml toetas väga referendumi algatust ja Visaginase tuumajaama ehitamise plaani hävitamist. See oli üks põhjus. Poliitikud peavad võtma vastutuse selle väga suure strateegilise vea eest, eelkõige selle referendumi algatajad.

Teiseks oli see regionaalse koostöö õppetund. Ei olnud kerge veenda lätlasi ja eestlasi selle projekti strateegilises tähtsuses ja see mõjutas omakorda arvamusi Leedus. Näete, eestlased ei kirjutanud kokkuleppele alla ja kõik liigub vales suunas, selline oli meeleolu Leedus. Me peame õppima, kuidas langetada strateegilisi otsuseid. Me oleme teinud mitmeid olulisi ühisprojekte energeetikas, nagu elektriühendused Rootsi, Soome ja Poola. See sai tehtud Euroopa Liidu toel.

Me ehitasime üksinda LNG terminali Klaipedasse, jälle suutmata kokku leppida kõigi kolme Balti riigi vahel, aga see oli tõepoolest väga vajalik otsus. Nüüd näeme selle kasulikkust. Kukkusime läbi ühise tuumajaama rajamises. Ja üks põhjus oli ka see, et me püüdsime rajada tuumajaama ise regionaalses koostöös ilma Euroopa Liidu osaluseta, sest Euroopa Liit tavaliselt sellistes projektides ei osale. Ja kohe kui Balti riigid omapäi jäid, siis selgus, et naabritena valitsevad meie vahel head ja sõbralikud suhted, aga kui jõuame suurte strateegiliste projektideni ja võttes arvesse, et Kreml on väga hea oma hübriidsekkumistes, siis me kukkusime läbi. Ma ei taha kedagi süüdistada, aga see on õppetund, mille me võiksime oma läbikukkumisest kaasa võtta.

Räägime siis tulevikust. Me räägime Eestis üsna palju energiaturust ja Nord Pooli süsteemist, kas seda tuleks kuidagi muuta või reformida, sest tundub, et see ei aita meid väga. Milline on teie arvamus?

Jah, Leedus räägitakse sellest samuti viimasel ajal üsna palju. Ma ei ole selles küsimuses suur ekspert, aga kui ma loen, mida meie ministeerium ütleb, et Nord Pooli regulatsioon ei luba Leedu suurtel tootjatel, kes kasutavad gaasi, müüa suuri koguseid odavamat energiat, siis olen ma üsna segaduses.

Ma ei saa aru sellise regulatsiooni loogikast. Kindlasti peame küsima Nord Pooli juhtidelt sellise algoritmi selgitamist või muutmist. Oleme praegu väga kaugel normaalsest olukorrast, mil see regulatsioon võib olla tõhus. Ajal, mil hinnad tõusevad nii järsult, tuleks see regulatsioon üle vaadata.

Märkasin, et teie peaminister saatis Nord Poolile kirja, võime selle nimel ühiselt pingutada. Ja Euroopa Parlamendis hakkame samuti arutama, mida annaks teisiti teha. See on suur kriis ja peame rääkima väga avatult kogu Euroopa Liidus. Saame väga hästi aru, mida Kreml püüab saavutada – ajada gaasi ja elektri hind üles, et veenda eurooplasi survestama poliitikuid lõpetama Ukraina toetamine ja taas Putinilt gaasi ostma.

Peame olema valmis ja mitte lubama Putinil selle strateegiaga edu saavutada. Sellistes kriisides nagu hiljuti oli pandeemia, mil paljud ettevõtted suleti, tuli Euroopa Liit välja väga spetsiifilise toetusega äridele. Euroopa Liit laenas esmakordselt turgudelt raha. Miks mitte kasutada seda kogemust nüüd selle kriisi lahendamiseks? Seda ootan Euroopa Liidult.

Mida te ütleksite skeptilistele eestlastele, kes küsivad, meie toodame elektrit, leedulased mitte nii palju, nad tarbivad seda ja nüüd on hinnad kõrged paljudel põhjustel, aga üks neist on ka tootmisvõimsuste nappus Leedus?

See on hea küsimus ja mul ei ole imevastust. Meil on siin tegu nõukogude aja pärandiga. Nõukogude Liit ehitas Ignalina tuumajaama Leedule ja kogu siinsele piirkonnale. Siis tuli Euroopa Liidu nõudel Tšernobõliga sama tüüpi tuumajaam kinni panna. Tuumajaama kinnipanek tõi kaasa tootmise defitsiidi kogu meie piirkonnas. Saan aru, et eestlased ütlevad, et leedulastel napib tootmisvõimsusi, aga meil oli kogu piirkonnale mõeldud Ignalina ja nüüd tuleb lihtsalt tunnistada, et me ei ole siinses piirkonnas suutnud rajada midagi uut samas suurusjärgus. Mitte üksnes Leedu, vaid kogu piirkond. Tegime katse, aga kahjuks kukkusime läbi. Nüüd oleme sellises olukorras, kus meil tuleb leida parimad lahendused.

Ja on veel üks asi, millest peame rääkima. Nõukogude Liit kukkus kokku 1991, meil oli õnne sellest kunagisest impeeriumist põgeneda, aga põgenesime poliitiliselt ja majanduslikult astudes Euroopa Liitu ja liitudes ühisturuga nii edasi. Aga jäime suurel määral sõltuvaks kunagise nõukogude impeeriumi gaasist, naftast, torujuhtmetest ja elektrivarustusest. Õnneks vabanesime LNG terminaliga gaasisõltuvusest ja oleme vabanenud naftasõltuvusest, aga oleme endiselt sõltuvad elektrisüsteemist. Kuulume endiselt BRELL-süsteemi, meie elektrisüsteem töötab sünkroonis vana nõukogude süsteemiga ja vaadates kuidas Kreml kasutab energiainstrumente oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks nagu näiteks gaasivarustust Saksamaal, siis olen mures, mida võib Venemaa meiega Balti riikides teha kui BRELL süsteemi osaga.

Nii et ühelt poole peame tegelema tootmisvõimsuste puudumise probleemiga ja teisalt kuulumisega vanasse nõukogude postimperiaalsesse BRELL süsteemi. Peame nii kiiresti kui võimalik Euroopa süsteemile üle minema. See nõuab investeeringuid ja Euroopa Liidu toetust, aga seal ootaksin ma meie poliitiliste juhtide pingutusi.