Ligi ütles ERR-ile, et eelarvenõukogu ei ole prognoosi hinnates olnud järjepidev.

"See, et prognoos tehakse juba jõustatud otsuste järgi, on olnud ju traditsioon. Eelarve tegijad ei saa prognoosida poliitilisi otsuseid," lausus ta.

"See ei ole minu jaoks arusaadav, millest see vaatenurga muutus neil tuli," lisas Ligi.

Ligi nimetas lahtisest uksest sisse murdmiseks eelarvenõukogu soovitust, et septembri lõpul valmiv eelarvestrateegia võiks sisaldada ka uuendatud majandusprognoosi. "Loomulikult ta sisaldab," märkis Ligi.

"Kindlasti ei ole tavapärane see, kui järsku nõutakse veel langetamata otsuste arvestamist majandusprognoosis. Need peab ikkagi prognoosi sisse viima koos otsuste endiga, see on mulle arusaamatu," ütles Ligi.

Edaspidiseks soovitab eelarvenõukogu, et rahandusministeeriumi prognoosid sisaldaksid võimalusel kahte stsenaariumi, millest üks lähtub riigirahanduse eeldustes ainult kehtivatest seadustest ning teine ministeeriumi hinnangul kõige tõenäolisemast stsenaariumist.

"Üldiselt ju eelarvet tehakse poliitilisi otsuseid juba arvestades, aga hoopis teine asi on prognoosi muutmise hetk. Prognoosi muudetakse vastavalt otsuste langemisele," kommenteeris Ligi.

"Prognoose veel viimasel hetkel korrigeeritakse eelarve jaoks, aga mitte niimoodi ette, kui otsuseid veel pole. Kuidas saaks prognoosi tegijad teada, kuidas lahenevad lõpuks erinevad vaidlused valitsuses. See kõik muudab prognoosi. Aga öelda juba ette, et kuidagi peaks neid sinna aimama, siis see on ebareaalne," rääkis Ligi.

Eelarvenõukogu märkis ka, et suvise prognoosi koostamisel on kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille eeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud.

Ligi ei osanud kommenteerida, mida eelarvenõukogu konkreetselt poolteist aastat vanade andmete all silmas pidas, aga ütles, et see seisukoht võib olla liialdatud.

"Mingid statistika andmed tõepoolest laekuvad viiteajaga, aga üldjoontes on ikkagi jooksev informatsioon see, mis eelarveprognooside aluseks võetakse. Kevadine prognoos ju. Ma ei usu hästi, et seal on 2020. või 2021. aasta numbritest lähtutud. Eelmise aasta ja selle aasta esimese kvartali statistika on ju kevadprognoosi tegemisest ikkagi juba kindlasti käes. Seda peaks eelarvenõukogu mäletama," lausus Ligi.

Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse alusel moodustatud nõukogu, mis peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, samuti eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

Nõukogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, nõukogusse kuuluvad selle aseesimees finantsekspert Andrus Alber, Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, PRAXIS-e analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.