Paet märkis, et lennuühenduste katkemise tõttu tullakse Euroopasse edasi reisima peamiselt autoga ja Läti, Eesti ja Soome kaudu. "Siin on tehtud statistikat viimastest kuudest, mis näitab, et kolmes riigis on olnud ligi miljon piiriületust. Kui vaadata kui palju on venelastel kehtivaid turistiviisasid, siis see on ikka väga suur koormus väikestele riikidele, rääkimata julgeolekuriskidest," rääkis Paet.

Ta meenutas, et Venemaa on värvanud kuritegusid tegema inimesi, kes on tulnud eri Euroopa riikidesse turismiviisadega, nagu oli ka Salisbury mürgitamisjuhtumi puhul.

Kõik EL riigid pole aga sugugi nõus vene turiste piirama, ka pika Vene piiriga Soome viivitab. "Riikidel on eri argumente. Arutletakse, et järsku ei peaks kõigile venelastele mõju avaldama sõja pärast, mõnedel riikidel on ka majanduslikud kaalutlused. Väga palju turismiviisasid annavad Hispaania ja Kreeka. Soome on erijuhus, ja on selge, et kui Lätist, Eestist ja Leedust läbi ei saa, siis peab ta midagi ette võtma, sest ta ei suuda selle inimeste tulvaga hakkama saada," rääkis Paet.

Europarlamendis kõlab viisade teemal mitmeid hääli: näiteks äkki mõjutaks venelaste reisimine nende maailmapilti positiivselt. "Seda pole aga juhtunud isegi peale aastatepikkust turismi. Ikka algatab Venemaa ühe sõja teise järel, viimati siis Ukrainas. Samuti ei saada aru, mis vahe on turismiviisadel ja teistel viisadel," lausus Paet.

"Tuleb vaadata, et seni on Venemaal sõjas kannatanud vaesed provintsid, kust võetakse sõjaväelasi Ukrainasse saatmiseks. Vene ühiskondade mõjukas osa peab aga ka tundma, et Putini sõda mõjutab neid isiklikult. Nende pidu ja reisimine ei saa jätkuda. Muidu on ka raske loota, et ühiskonnas tekib rahulolematus sõja vastu," selgitas Paet.

Et euroopa üksmeelne joon ei hakkaks murenema tuleb selgitada, miks meie venemaa naabruses arvame nii, sõnas Paet. "Selge, et kaugemates riikides on emotsioonid teised ja tulevad uued asjad, nagu elukalliduse tõus. Kui keegi seal selgitab, et selle põhjuseks on jätkuv sõda, siis inimesed ütlevad, et lõpetage ära see sõda, ma ei taha rohkem maksta," sõnas Paet.

Ta prognoosis, et eelolev sügis toob suuri sotsiaalseid pingeid suurtes riikides, nagu Prantsusmaa, ja see võib mõjutada ka nende riikide poliitikat. "Kui elukalliduse tõusus sildistatakse, et nendes on süüdi sanktsioonid Venemaale, siis on järjest rohkem ühiskondade osi, kellele see ei meeldi," rääkis Paet.