Rootsis on pühapäeval parlamendivalimised ning valimiskampaania teemad on üllatuslikult pöördunud poliitilisele paremäärele.

Paremerakondi ühendav valimisliit soovib paremäärmuslikuks peetava Rootsi Demokraatide abil võimule pääseda.

Rootsi sotsiaaldemokraatide sõnul on Rootsi Demokraatide erakond aga oht riigisisesele julgeolekule.

Praegu ei ole veel võimalik hinnata pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste tulemusi, kuid vahe erakondade eelistustes on napp.

Erakondade toetusuuringuid koondava portaali europeelects.eu järgi on Rootsi sotsiaaldemokraatide toetus jätkuvalt palju suurem kui toetus teistele erakondadele, kuid Rootsi sotside toetus on enne valimisi langenud.

Samal ajal on Rootsi Demokraatide toetus suurenenud, olles viimase küsitlusuuringu järgi toetuselt teine erakond.

Rootsi valimisdebatis on keskmes teemad, mis paremerakondade valimisliidule on südamelähedased: kuritegelike jõukudega kaasnev vägivald, avaliku korra tagamine ning immigratsioon.

Rootsi ajaleht Expressen kirjutas neljapäeval euroskeptilisest Rootsi Demokraatide erakonnast ülevaateloo, kus toodi välja erakonna liikmeskonna seas olevad rassistid ja natsismi vastu sümpaatiat väljendavad isikud.

EU Observeri hinnangul ei ole tegu eraldiseisva rünnakuga, millega püütakse valimistulemust mõjutada. Selliseid uudiseid tuleb Rootsi meediast konkreetse paremerakonna kohta nende sõnul pea iga päev.

Rootsi Demokraatidest kirjutatakse Rootsi meedias tihti negatiivselt, kuid see ei ole nende toetust vähendanud, vaid pigem suurendanud.

Rootsi Demokraadid on viimaste küsitlusuuringute kohaselt ka suurema toetusega kui Rootsi ajalooliselt suurim paremerakond Moderaatlik Koonderakond, mis asutati 1904. aastal. Praegu on moderaadid Rootsi parlamendis suuruselt teine erakond.

Rootsi Demokraatidele lähenemine on Moderaatidele mõjunud negatiivselt, kuna see pole kasvatanud mitte nende toetust, vaid valijaid on juurde saanud Rootsi Demokraadid. Varem on moderaatide juht lubanud avalikult mitte kunagi teha Rootsi Demokraatidega koostööd.

Mujal Euroopas on põhivoolu konservatiivsed erakonnad võtnud tagasi varem paremäärmuslasi valinud inimeste toetuse, võttes tihti nendelt programmilisi seisukohti üle.

Erinevad parempopulistid on varem olnud valitsuskoalitsiooni liikmed Norras, Soomes ja Itaalias.

Rootsis pole aga teised erakonnad Rootsi Demokraate veel omaks võtnud ning võimu juurde pole neil asja olnud. Rootsi Demokraatidele võib valitsusse saamine osutuda keeruliseks, kuna see ei saaks enam siis olla nii selgelt peavoolu vastu olev populistlik erakond.

Isegi võimule saades ei pruugi Rootsi Demokraadid oma tugevalt parempoolset agendat suuta ellu viia, kuna küsitlusuuringute kohaselt ei ole Rootsi ühiskonna alusväärtused eriti konservatiivsed.