Sellekohane vihje saabus riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile ajal, kui tuli ilmsiks Kotka endise abikaasa, samuti riigikogusse kuuluva keskerakondlase Martin Repinski skeemitamine eluasemehüvitisega, kirjutab Eesti Ekspress.

Nii seaduse kui ka riigikogu kodukorra järgi oli kõik korrektne, sest eluaseme hüvitist on õigus saada rahvasaadikul, kes rahvastikuregistri andmete järgi elab väljaspool Tallinna ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi valda.

Ametlikult Lääne-Virumaal Väike-Maarjas elaval Kotkal tõusis tänavu aprillis palk 5477 euroni ning tal on õigus saada sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu kuni viiendik riigikogu lihtliikme palgast. Riigikogu kantseleil pole õigust keelduda eluasemekulude hüvitamisest isegi siis, kui saadikul on pealinnas mitu korterit.

Kuigi Kotka põhjendab talle kuuluvate korterite asemel üüripinnal elamist turvalisusega, nimelt soovis ta peituda ahistaja eest, elas ta Ekspressi andmetel maksumaksja kulul ammu enne 2020. aasta kevadel alguse saanud ahistamisjuhtumit. Riigikogult üürikulude hüvitamise taotlemist põhjendas ta järgmiselt: "Ma võtsin need korterid pangalaenuga, ma igakuiselt maksan pangalaenu. Ma olen üksikema."

Kotka ütles ka, et pole eraisikuna üüritulu saanud, aga küsimusele, mis toimus Lasnamäe korterites, mille eest ta pangalaenu maksis, jättis riigikogu liige otsesõnu vastamata.

Keskfraktsiooni meedianõuniku Andres Kalviku hinnangul on Kotka näol tegu ettevõtliku inimesega ning polevat midagi halba, kui riigikogu liige laseb riigil oma eluasemekulud kinni maksta isegi juhul, kui need korterid oleksid ärilisel eesmärgil välja üüritud.

Loo võtavad arutluse alla riigikogu juhatus ja korruptsioonivastane erikomisjon

Riigikogu esimees ja Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles, et Kotka andis erakonnakaaslastele selgitused. Ajakirjanikega Kotka kolmapäeval suhelda ei soovinud.

"Ta andis fraktsioonile selgitused, meie telefonikõnes andis selgitused, mingid selgitused on isiklikud," ütles Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Ratas märkis, et seadus võimaldab Kotkal sellist kompensatsiooni saada, kuid ta ei pea seda eetiliseks.

"Ma olen sellega päri, et see kindlasti minu hinnangul ei ole eetiline. Ma arvan, et selles küsimuses mina nii ei käituks. Kui küsimus on selles, et kas on vaja riigikogu liikme seadust muuta, et hakata neid aluspõhimõtteid muutma siis see on debatt juba suures saalis," ütles Ratas.

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Kotka korterite lugu hakkab arutama riigikogu juhatus.

"Kindlasti on see eetika ja moraali küsimus. Võib-olla on tegemist JOKK skeemiga ehk juriidiliselt korrektse lahendusega, aga saadikud peavad oma käitumisega olema eeskujuks ka eetilises plaanis," sõnas Seeder.

Korterite lugu hakkab uurima ka riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, mille esimehe, EKRE juhi Mart Helme sõnul tuleb välja selgitada, kas Kotka võis teenida hõlptulu.

"Üks asi on see, mida me loeme ajalehest ja teine asi on see, missugused selgitused annab meile asjaosaline ise. Me teeme ka teabenõuded, et teada saada, kas on toimunud midagi niisugust, mis ei mahu JOKK-skeemi alla," rääkis Helme.

Praegu pole veel teada, millal erikomisjon seda teemat arutama hakkab.