Kaitseala asutused said ministrilt energiakokkuhoiu suunised juba kätte

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kuigi üldisemad piirangud on alles selgumas, saatis kaitseministeerium neljapäeval kõigile allasutustele juhised, kuidas energiakulutusi kärpida. Muu hulgas hakkab kehtima reegel, et toetemperatuur ei tohi olla üle 19 kraadi. Paljud teised ministeeriumid leiavad, et kõiki asutusi ei saa ühtmoodi kohelda.

Energiakulud on alates möödunud talvest kasvanud kogu avalikus sektoris. Seetõttu on ka kokkuhoiukohti otsitud ja ka rakendatud juba aasta algusest peale, mistap tõdevad paljud avaliku sektori juhid, et kokkuhoiukohti enam palju jäänud ei ole.

Kaitseministeeriumi ahjusoe energiasäästukava järgib suures plaanis riigihalduse ministri suuniseid kogu avalikule sektorile.

"Siseruumides on kütteperioodil temperatuur 19 kraadi. Elektriküte, põrandaküte keelamine kütteperioodil. Energiamahukate seadmete – pesumasinad, saunakerised – mittekasutamine päevasel ajal. Välisvalgustuse piiramine linnakutes ja nii edasi," loetles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Seevastu kultuuriministeerium leiab, et nende allasutused on liiga spetsiifilised ühetaoliste nõuete kehtestamiseks.

"Meil on 50 erinevat asutust, kontoritest kuni teatrite-muuseumide-rahvusringhäälinguni ja need energiavajadused ja ka erinevad lepingud on piisavalt keerulised. Ehk et üldist sõnumit, et tehke täpselt nii või teisiti, ei ole mõistlik anda meie poolt. Laval peab valgus olema, näitlejad ei saa pimedas toimetada, kui just kunstilisel eesmärgil ei ole nii seatud," rääkis kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Noorsooteatri publik on valdavalt lasteaia- ja kooliealine. Teatrijuht lastele jahedat teatrisaali ega külma kraanivett inimlikult korraldada ei tahaks. Suurema kokkuhoiu saavutamine eeldab aga esmalt investeeringuid.

Võib-olla kõige energiamahukamad on ventilatsioonisüsteemid. Eks me oleme üritanud niimoodi sättida, et need oleksid võimalikult kaasaegsed. Viimasel ajal on mõningaid ümberkorraldusi ka tehtud, aga selge on see, et kõik säästlikud lahendused nõuavad alguses tihtipeale investeeringuid ja neid vahendeid saada ei ole kõige kergem," lausus Noorsooteatri tegevjuht Joonas Tartu.

Justiitsministeeriumi alla kuuluvad vanglad on aasta lõpuks umbes ühe kuu elektrikuluga miinuses, kuid siseturvalisuse huvides ei saa palju ka kärpida. Seetõttu plaanib vanglateenistus pigem loobuda rendipinnast Jõhvis ja kolida juhtimise Viru vangla territooriumile.

"Kui meil elavad inimesed, siis me peame hoolitsema selle eest, et ka nende elutingimused oleksid vastuvõetavad. Me päris kõike teha ei saa – elektrit välja lülitada, kütet välja lülitada. Kõike seda on meil keeruline teha, sest see automaatselt tähendab seda, et meil tekivad teised riskid ja need teised riskid võivad mõjuda halvasti Eesti siseturvalisusele," rääkis justiitsministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

Ka haiglad ei hakka palatites temperatuuri maha ega sooja vett kinni keerama, kuigi energiakulud on kasvanud aastaga kümnekordseks.

"Me haiglas teeme kõige lihtsamaid asju, lülitame elektrit rohkem välja ja püüame kokku hoida, aga see on võrreldes haigla toimimiseks vajaliku elektriga kõik väike. Väikse kokkuhoiuga me saame hakkama, aga kümnekordse kulude kokkuhoiuga kindlasti mitte," ütles haiglate liidu juht Urmas Sule.

Seetõttu leiavad allasutused, et energiakulu tuleb kompenseerida siiski valitsuse lisarahastusest.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: