Mitmest erinevast väiksemast õppusest koosnenud Müüri tegemised toimusid küll peamiselt Ida-Virumaal, kuid ühisõppusel oli ka rahvusvaheline mõõde.

"Kuna Soomes on paralleelselt käimas väga sarnane õppus, siis nendel on ette määratud see, et vaja on ka rahvusvahelist abi. Seda nad tellivad Eestist ja seda organiseerib strateegiline PPA staap," rääkis õppuse korraldaja Eerik Purgel.

Ühisõppuse lisaväärtuseks oli uute osapoolte kaasamine.

"Harjutame elemente, mida varem pole harjutatud. Näiteks menetluspunktis harjutasime kohtumenetlust. Varem pole saanud kohtunikke kaasata. Seekord tulid nad meile väga ilusasti vastu ning saime harjutada kogu menetluspunkti protsessi otsast lõpuni läbi," sõnas Purgel.

Müürile olid kaasatud paarsada kaitseliidu ja naiskodukaitse vabatahtlikku. Kaitseliitlaste arvates võiks sellistel ühisõppustel olla tihedam ajakava. 

"Alati võiks tööd rohkem olla. Kui me vabatahtlikke juba välja kutsume, siis mõnes kohas on olnud natuke igav. See on kindlasti üks õpikoht. Aga et on reaalne maastik, reaalsed tegevused, see on ainult positiivne," rääkis Kaitseliidu Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Ajalugu on näidanud, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb lisaks välisvaenlasele arvestada ka enda ridadesse imbunud reeturitega. Sedagi asjaolu võeti õppust Müür planeerides arvesse. 

"Sisejulgeoleku eest vastutab meil kaitsepolitseiamet. Nad jälgivad neid ohte ja annavad meile igakülgselt teada. Ja me koos harjutame, et me oleksime valmis nendele ohtudele vastu seisma. See koostöö on käinud ka käimasolevate õppuste raames ja see toimib," rääkis Purgel.

"Nagu ka Vabadussõjas – ise peab terav olema. Me oleme seda ohtu endale teadvustanud ja reageerime vastavalt. Ega midagi üllatavat ei ole," sõnas Ainsalu.

Erinevatest Eesti turvalisust tagavatest organisatsioonidest oli ühisõppusele Müür kaasatud üle 700 inimese.