Tallinnale on vastukarva RKAS-i plaan lubada mere äärde elamuid rajada
RKAS-i poolt 1,2 miljoni euro suuruse alghinnaga enampakkumisele pandud mereäärne krunt Tallinnas Paljassaares pole linnalt detailplaneeringu algatamiseks kooskõlastust saanud, sest Tallinna hinnangul ei peaks rannaalale elamuid rajama. RKAS elamute rajamises probleemi ei näe.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani enampakkumisele Paljassaares asuva üle 15 000-ruutmeetrise mereäärse kinnistu, kuhu algatamisele esitatud detailplaneeringu järgi saaks rajada elumaju. Praegu on tegu riigikaitsemaaga, planeeringuga muudetaks ala elamumaaks, mis aitaks RKAS-il krundi väärtust tõsta ja kergemini ostja leida.
Detailplaneeringu algatamine on aga jäänud toppama, sest Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pole oma kooskõlastust andnud. Linna hinnangul pole tegu kohaga, kuhu peaks ehitama elumaju ning seetõttu ollakse ettevaatlikul seisukohal ega pole antud oma kooskõlastust, ütles ERR-ile Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.
Pihlapi sõnul tuli talle üllatusena, et riigi kinnisvaraga tegelev ettevõte soovib mereäärsele alale elamuid.
"Mereäärsetele kruntidele ehitamine on tundlik teema nii keskkonnaalaselt kui ühiskondlikult. Seni on järjest enam kinnistunud arusaam, et mereäär on avaliku kasutusega ala, ja kus ligipääse merele pole, seal tuleb neid võimalust mööda juurde luua. Just seepärast olen ma eriti üllatunud, et Põhja-Tallinnas on riiklik kinnisvaraettevõte hakanud ajama sootuks vastupidist joont," lausus ta.
Pihlapi sõnul jääb üleüldse arusaamatuks, miks tegeleb RKAS elumajade ehitamisega.
"Esiteks võiks muidugi küsida, miks peaks RKAS tegema midagi, mis pole mõeldud riigi ega muu avaliku võimu tarbeks. Ehkki otsest keeldu tavalise ettevõtte kombel ehitusturul tegutsemiseks pole, on selle ettevõtte loomise idee ikkagi riigi kinnisvarapoliitika kujundamine, mitte eraarendustega turule tulek," märkis linnaosavanem.
RKAS-ist öeldi ERR-ile, et nende üks rolle on müüa riigile mittevajalikku vara, kuid enne müümist soovitakse võimalusel vara väärtust tõsta.
"Selleks oleme mõningatel kinnistutel näiteks algatanud detailplaneeringuid. Müügist saadav tulu omakorda investeeritakse riigile pikaajaliselt vajalikesse hoonetesse," lausus RKAS-i kinnisvaraarenduse direktori Mihkel Mäger.
Probleemiks oht keskkonnale ja liikluse kasv
Pihlapi sõnul on linnaosa jaoks probleemiks väärtusliku mereäärse ala andmine erakätesse, mitte avalike huvide teenistusse.
"Kui sellest paigast saab kellegi kodu, siis arusaadavalt eeldab vastne koduomanik teatud privaatsust ja linnaelanik sinna teretulnud pole. Teiseks kujutab ehitustegevus sealsel kaldapealsel endast ka teatud keskkonnariske. Lisaks on sõidutee ja hoonete ehitus ranna ehituskeeluvööndisse. Põhja-Tallinna mereäär tuleb hoida nii palju kui võimalik avalikus kasutuses ning inimestele kättesaadav," ütles linnaosavanem.
Mäger märkis, et kui vaadata praegu tööversiooni faasis olevat Põhja-Tallinna üldplaneeringut, siis Neeme 50 ala kuulub elamupiirkonda ja on mõeldud pere-elamute alaks.
"Sarnaseid planeeringuid on tehtud ka varasemalt, mille käigus on kombineeritud avalik funktsioon elukondliku funktsiooniga, näiteks Noblessner, Kopli liinid, Kakumäe Haven," lausus ta.
Pihlapi sõnul tuleks niisuguseid samme astuda vaid kohaliku kogukonnaga alternatiive läbi arutades. "Kahjuks on ununenud ka piirkonna elanike kaasamine," nentis ta.
Mägeri sõnul pole seda siiani tehtud sel lihtsal põhjusel, et detailplaneeringut pole veel algatatud. "Protsess näeb tõesti ette võimaluse naabritel kaasa rääkida, kui jõutakse planeeringu protsessiga avaliku väljapanekuni. Hetkel ei ole planeeringut algatatud," nentis ta.
Ametlikus põhjenduses tõi Põhja-Tallinna valitsus välja kolm põhjust, miks jättis kooskõlastamata Neeme 50 kinnistu detailplaneeringu: avaliku huvi kahjustamine (ei saaks rajada piirkonda planeeritud promenaadi ning detailplaneeringu kehtestamisel ja elluviimisel ei säiliks planeeritav ala enam rohealana kõikidele linna elanikele, lastel ja peredel kaoks võimalus seal puhata ja sportida), liikluskoormuse kasv ja keskkonna kahjustamine (ala kirdeserva ulatub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala; tegu on liigniiske alaga, kuhu ehitamine on küsitav).
"Kuna kavandatavas detailplaneeringus on väga olulised puudused keskkonna ja liikluskorralduse osas, arvestatud ei ole avaliku huviga ning vajadusega hoida aedlinnaku miljööd, jätab Põhja-Tallinna valitsus detailplaneeringu algatamise kooskõlastamata. Sama seisukohta on väljendanud ka Põhja-Tallinna linnaosakogu," märgiti põhjendustes.
1,2 miljoni euro suuruse alghinnaga enampakkumine kestab 27. septembri pärastlõunani. Pakkumise tagatisrahaks on 120 000 eurot.
Mäger hindas, et ostja kinnistule leitakse juba esimesel enampakkumisel.
Neeme tänav 50 kinnistu asub mere ääres Paljassaare lahe kaldal Põhja-Tallinna linnaosas. Krundil on praegu endine Kopli piirivalve kordonihoone koos abihoonetega ning kolm elamuhoonet, mille netopind on kokku 766 ruutmeetrit. Kinnistul paikneb kolm elamut, mis on kaetud tähtajatute üürilepingutega. Krundi läheduses asuvad eramajad ning kortermajad, samuti Kopli liinide uusarendus.
Algatamisele esitatud detailplaneeringu järgi on kinnistule ette nähtud kuus üksik- või kaksikelamu ehitusõigusega krunti, mille pindalad on vahemikus 1175–2390 ruutmeetrit, maksimaalne ehitusalune pindala 250–450 ruutmeetrit.