Euroopa Komisjoni ettepanek maksustada energiaettevõtteid, kes on teeninud energiakriisist rekordkasumeid, tõenäoliselt Eesti valitsuse heakskiitu ei pälvi.

"Me ei pea seda mõistlikuks ja õiglaseks. Eesti jaoks see ei ole lahendus, seda ei ole mõistlik rakendada," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

"Meie hinnangul on see solidaarsus oma olemuselt maks ja Eestis tuleb maks kehtestada seadusega. Ja seda ei saa kehtestada tagasiulatuvalt. Seepärast on meie soov komisjonile, et see oleks riikidele vabatahtlik. Siis, kui meil on soov mingil moel maksu kehtestada, saame seda teha nii, nagu Eesti seadused ja põhiseadus ette näeb," märkis rahandusministeeriumi asekantsler Evely Liivamägi.

Mängus on suur raha. Niinimetatud solidaarsuspanus võtaks aluseks aastatel 2019–2021 teenitud kasumi. Selle raha, pluss 20 protsenti võib ettevõte tänavusest kasumist endale jätta. Sellest üle minev 33 protsenti peaks aga minema riigikassasse.

Eestis puudutab selline kasumi maksustamine potentsiaalselt kahte ettevõtet – Kiviõli Keemiatööstust ja Viru Keemia Gruppi (VKG).

"Komisjoni ettepanek ei kannata juriidilises mõttes mingit kriitikat. Probleemide arvu võib loetleda alates tagantjärele maksustamisest, subsidiaarsusest, proportsionaalsusest. Tõenäoliselt leiab siit põhiseadusega vastuolu. Ja mis on kõige olulisem – maksuküsimused peavad olema liikmesriikide pädevuses," lausus VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Kuigi Viru Keemia Grupp kuulub rafineerimissektorisse, mille kasumeid komisjon koos gaasi- ja naftasektoriga ümber jagada soovib, loodavad paljud kaugkütjad tänavu talve üle elada VKG toodetud põlevkiliõli abil, mida müüakse gaasist kordades soodsama hinnaga.

"Kitsamas mõttes me ütleme, et me oleme ilmselgelt lahendus, mitte probleem. Selle sektori maksustamine ei kanna kindlasti seda mõtet," ütles Asmann.

Kui rafineerimistööstus on Eestis mõõdetav üksikute ettevõtetega, siis komisjoni plaan kasseerida taastuvenergia tootjatelt kogu tulu, mis ületab 180 eurot megavatt-tunni kohta, puudutaks tervet sektorit. Sikkuti sõnul ei ole ka see hea mõte.

"Liikmesriikidele peaks jääma vabadus seda teha, kui nad soovivad. Tulupotentsiaal ei kaalu kuidagi üles seda, et me vähendame investeerimiskindlust taastuvenergia tootjate jaoks," lausus Sikkut.

Valitsus teeb komisjoni ettepanekute osas lõpliku otsuse järgmisel neljapäeval – päev enne energiaministrite kohtumist. Kriitika komisjoni ettepanekute suhtes kostub ka teistest pealinnadest.

"Paljudel liikmesriikidel on reservatsioone. Paljud on meiega sama meelt. Vähe on riike, kellele kõik, mis selles eelnõus on pakutud sobiks," ütles Liivamägi.