Sõja 213. päev: "Mariupoli lihunik" määrati Vene asekaitseministriks
Venemaa senine asekaitseminister Dmitri Bulgakov vabastati ametist ning tema asemele määrati Mariupoli vallutamist juhtinud Mihhail Mizintsev. Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas reede õhtul ÜRO Peaassambleel tehtud videopöördumises viiepunktilise kava, kuidas saavutada Venemaa rünnaku all olevas Ukrainas rahu.
Oluline 24. septembril kell 21.21:
- Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas ÜRO Peaassambleel viiepunktilise rahukava;
- Mobilisatsioon on tekitanud rahutust üle Venemaa;
- Vene asekaitseminister lasti ametist lahti;
- USA ähvardas Venemaad täiendavate sanktsioonidega;
- Riigiduuma hakkab järgmisel nädalal okupeeritud alade annekteerimise üle arutama;
- Vene sõjaväest hoidujaid ootab ees kümneaastane vanglakaristus;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga kaheksa tanki ja 11 soomukit.
Vene asekaitseminister lasti ametist lahti
Vene asekaitseminister Dmitri Bulgakov, kes on sissetungist alates vastutanud Vene vägede logistika eest, lasti ministriametist lahti.
Tema asemel asub asekaitseministriks kindralpolkovnik Mihhail Mizintzev, kes juhtis Mariupoli vallutamist ning pälvis sellega hüüdnime Mariupoli lihunik. Mizintsev juhtis ka Süürias asuva Aleppo linna pommitamist,
Mizintsev oli seni Venemaa riikliku kaitsekontrolli keskuse juht.
Vene kaitseministeeriumi teatel viidi Bulgakov üle "teise ametisse".
Bulgakovi vallandamist peetakse karistuseks Vene vägede ebaedu eest.
Mobilisatsioon on tekitanud rahutust üle Venemaa
Kolmapäeval välja kuulutatud osaline mobilisatsioon ja sellega kaasnenud segadus on tekitanud venemaalastes teravat vastukaja ning kriitikaga on ühinenud isegi tugevalt kremlimeelne uudistekanal RT. Kanali peatoimetaja Margarita Sominjan teatas sotsiaalmeedias, et mobilisatsioonikutseid saadetakse täiesti valedele inimestele.
"Varem teatati, et värvata saab kuni 35. eluaastani. Kutsed aga lähevad 40-aastastele. See ärritab inimesi seda tehakse justkui meelega, nagu tahetaks jätta mulje, et kutsed on saatnud Kiiev," ütles ta.
Reuters vahendas, et sotsiaalmeedias on videotelt näha, kuidas Omskis puhkes kaklus teenistusse kutsutute ja politsei vahel. Politseinikud üritasid mehi bussidesse juhatada.
Monitooringugrupi OVD-Info andmetel on mobilisatsioonivastased meeleavaldused laupäeval toimumas üle Venemaa ning üle 730 inimese on vahistatud. Vahistamised toimusid 32 linnas.
Riigiduuma hakkab järgmisel nädalal okupeeritud alade annekteerimise üle arutama
Vene parlamendi alamkoda ehk riigiduuma võib järgmisel nädalal hakata arutama eelnõu, mis sisaldab ka Venemaa poolt okupeeritud Ukrainale kuuluvate alade annekteerimist, teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Moskva korraldab sel nädalavahetusel okupeeritud aladel pseudoreferendume, mille lääneriigid on karmilt hukka mõistnud ning lubanud, et ühtki Ukrainale kuuluvat ala ei hakata Venemaa osana tunnistama.
TASS vahendas anonüümseks jäänud duumasaadiku sõnu, et anneksiooni sisaldavat eelnõu võidakse hakata riigiduumas arutama järgmisel neljapäeval.
Interfaxi vahendatud allika järgi arutab sama eelnõu samal päeval kohe ka ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu.
ISW: halb korraldus ja rikkumised võivad mobilisatsiooni nurjata
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ähvardab Venemaal väljakuulutatud mobilisatsiooni läbikukkumine, kui Vene võimud ei suuda kiirelt selles juures ilmnenud fundamentaalseid puudusi kõrvaldada.
ISW tõi esile Vene sõjablogijate ning teiste sotsiaalmeedia kasutajate mure, kuidas mobilisatsiooni käigus ilmnenud seaduserikkumised võivad ohustada president Vladimir Putini ja kaitseminister Sergei Šoigu väljaöeldud eesmärkide elluviimist.
Kriitikute sõnul püütakse sõjaväkke võtta mehi, kes ei peaks mobilisatsioonikäsu alla käima - nii näiteks lubati mobiliseerida ainult lahingukogemusega mehi, kuid tegelikult seda eiratakse. Samuti on sotsiaalmeedias avaldatud kaebusi eakamatelt meestelt, tudengitelt, sõjatööstuse töölistelt, kes samuti on saanud mobilisatsioonikutse.
Samuti tekitab Vene-meelsetes sõjablogijates kahtlusi Venemaa bürokraatia ning väljaõppe tase. Blogijate sõnul on ka mobilisatsioonipunktide töötajad alamakstud ja demotiveeritud, mis võib veelgi kahjustada mobilisatsiooniplaani elluviimist.
Vene opositsioonilistes kanalites ja sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram väidetakse ka, et Kreml soovib mobilisatsiooni ellu viia 10. novembriks ning kavatseb sel eesmärgil kokku saada 1,2 miljonit meest, ehkki ametlikus teadaandes räägiti 300 000 mehest, vahendas ISW.
Vene sõjaväest hoidujaid ootab ees kümneaastane vanglakaristus
Venemaa president Valdimir Putin allkirjastas laupäeval seadusemuudatuse, millega sõjaväeteenistusest hoidjaid karistatakse kümneaastase vangistusega.
Seni kehtinud seaduse järgi ootas desertööre ees viieaastane vangistus.
Vene riigiduuma kiitis seaduse heaks varem sel nädalal.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas reede õhtul ÜRO Peaassambleel tehtud videopöördumises viiepunktilise kava, kuidas saavutada Venemaa rünnaku all olevas Ukrainas rahu.
"Ukraina esitas ÜRO Peassambleel rahu valemi, oma tee stabiilsuseni rahvusvahelistes suhetes. Ja maailm kuulas seda. Reaktsioon minu esinemisele oli täielikult positiivne," rääkis Zelenski öösel avaldatud pöördumises ukrainlastele.
Tema sõnul soovisid paljud riigid siiski täpsemat nägemust rahu saavutamiseks. "Ukraina esitas oma nägemuse – täpse, loogilise, õiglase ja realistliku," märkis Zelenski.
Ukraina presidendi sõnul koosneb Ukraina rahuplaan viiest punktist:
Esimene – agressori karistamine.
Teine – elude kaitsmine, mis tähendab Ukraina abistamist kõigega, mis on vajalik enda kaitsmiseks.
Kolmas – julgeoleku ja territoriaalse terviklikkuse taastamine.
Neljas – julgeolekugarantiid.
Viies – rahvusvahelise üldsuse enamuse otsustavus seda kõike koos Ukrainaga saavutada.
Zelenski sõnul esitas Venemaa taaskord vastuseks "naeruväärseid vabandusi, kaebusi ja valelikku propagandat, millest maailm on ammu väsinud".
Ukraina president tänas ka kõiki välisriikide liidreid, poliitikuid ja ühiskonnategelasi, kultuuri- ja äriliidreid, kes Ukrainat ÜRO-s ja USA-s toimunud üritustel toetasid.
USA ähvardas Venemaad uute sanktsioonidega
Ameerika Ühendriigid valmistuvad kehtestama Venemaale uusi sanktsioone vastuseks Ukrainas korraldatavate võltsreferendumite eest, mille abil soovitakse okupeeritud territooriumid Venemaaga liita, teatas Valge Maja reedel.
Referendumid on "võltsettekäändeks osa Ukraina annekteerimiseks jõu abil, mis on rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ka ÜRO Harta räige rikkumine," ütles USA president Joe Biden reedel tehtud avalduses.
"Ühendriigid ei tunnustas Ukraina territooriumi kunagi millegi muu kui Ukraina osana," lisas Biden.
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles ajakirjanikele, et USA valmistab koostöös liitlastega ette täiendavaid majanduspiiranguid Venemaale, kui Moskva püüab annekteerida täiendavaid Ukraina alasid.
NATO lubab vastuseks referendumitele tugevdada Ukraina toetamist
NATO tugevdab oma sõjalist abi Ukrainale vastuseks Venemaa korraldatavatele libareferendumitele okupeeritud aladel, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg reedel.
"Meie vastus, NATO vastus on suurendada toetust," rääkis Stoltenberg usutluses telekanalile CNN.
Alliansi tegevjuhi kommentaar järgnes sellele, kui reedel algasid rahvahääletused Venemaaga ühinemise üle neljas Vene vägede okupeeritud Ukraina oblastis.
Stoltenbergi sõnul NATO nende hääletuste tulemust ei tunnusta ning need ei muuda midagi.
"Parim viis selle sõja lõpetamiseks on tugevdada ukrainlasi lahinguväljal, et nad suudaksid mingil hetkel maha istuda ja leida endale sobiv lahendus, mis säilitab Ukraina suveräänse ja sõltumatu Euroopa riigina," ütles Stoltenberg.
Ukraina kärbib sidemeid Iraaniga selle droonitarnete pärast Venemaale
Ukraina teatas reedel, et viib oma suhtluse Iraaniga madalamale tasemele, kuna Teheran tarnib Venemaale Ukraina ründamiseks kasutatavaid droone.
"Täna kasutas Vene armee oma rünnakutes Iraani droone. Maailm saab teada igast koostööaktist kurjusega ja sellel koostööl on tagajärjed," ütles president Zelenski oma öises videokõnes.
Ukraina sõjaväevõimud teatasid, et lasid reedel Odessa sadama kohal alla neli Iraanis valmistatud niinimetatud kamikaze-drooni Shahed-136. Ukraina õhujõud andsid reedel teada, et lasid esmakordselt alla eelnimetatutest suurema Iraani drooni Mohajer-6.
Ukraina välisministeerium teatas reedel, et droonide tarnimine Venemaale on andnud tõsise löögi Ukraina-Iraani suhetele.
"Vastuseks sellisele ebasõbralikule tegevusele on Ukraina otsustanud jätta Iraani suursaadiku ilma tema akrediteeringust ning vähendada märgatavalt ka Iraani saatkonna personali lubatud suurust Kiievis," teatas Ukraina välisministeerium.
Iraani välisministeerium nimetas Ukraina otsust kahetusväärseks. Iraanlaste sõnul pole mõistlik selliseid otsuseid ilma kindla teadmiseta teha.
Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Nasser Kanaani märkis, et Ukraina peaks hoiduma mõjutustest, millega kolmandad osapooled üritavad kahe riigi suhteid hävitada.
Kanaani sõnul põhineb Ukraina otsus kinnitamata infol, mis on pärit meedia poolt ülevõimendatud kajastustest.
Sõjandusekspertide sõnul kasutab Venemaa Iraani droone nii luureks kui ka laskemoonana.
Augustis ütles USA administratsiooni kõrge ametnik, et Venemaa on Iraani droonidega kogenud "palju ebaõnnestumisi".
Briti luure: Venemaa püüdis tammide õhkimisega Ukraina üksusi uputada
Vene relvajõud tulistasid sel nädalal kahel jõel asuvaid tamme, lootes sellega kahjustada läheduses paiknevaid Ukraina üksusi, öeldakse Briti sõjaväeluure laupäevases ülevaates.
"Venemaa tulistas Petšenihõ tammi Siverski Donetsi jõel 21. ja 22. septembril lühimaa ballistiliste rakettide või sarnaste relvadega. 15. septembril oli rünnatud Karatšunivske tammi Krõvõi Rihhi lähistel," märgitakse Twitteris avaldatud teates.
Selles tõdetakse, et Ukraina üksused edenevad mööda mõlema jõe alamvooulu.
"Kuna Vene komandörid on üha enam mures oma operatsiooniliste tagasilöökide pärast, siis nad ilmselt püüavad tabada tammide lüüsiväravaid, et uputada üle Ukraina üksuste ületuskohad," seisab teates.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 September 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 24, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/di4bgNrfIF
#StandWithUkraine pic.twitter.com/co6ys1K5zT
Rünnakud ei põhjustanud tõenäoliselt suuremaid katkestusi Ukraina vägede operatsioonides, kuna kahjustatud tammid asuvad lahingupiirkonnast piisavalt kaugel.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga kaheksa tanki ja 11 soomukit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 56300 (võrdlus eelmise päevaga +240);
- tankid 2262 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 4807 (+11);
- lennukid 255 (+1);
- kopterid 220 (+1);
- suurtükisüsteemid 1361 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 327 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 170 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 956 (+6);
- tiibraketid 240 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3681 (+22);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 126 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: Reuters, Ukrainska Pravda, The Guardian, The Kyiv Independent, BBC