Hinnatõus on sundinud mitmed väiketalud oma karja maha müüma
Kõrged elektrihinnad ja kallis loomasööt on sundinud mitmed väiketalud oma karjad maha müüma või tootmise pausile panema. Ka suuremad ettevõtted on suure hinnatõusuga raskustes.
Piimalambad, kelle piimast sai Männiku talu toota näiteks jogurtit ja jäätist, peavad nüüd kahjuks oma elukohta vahetama, sest nende ülalpidamiskulud on lihtsalt niivõrd kalliks läinud.
Lammaste müümise järel jätkab talu vaid maatõugu veiste aretuse ja kasvatamisega, sest nende pidamine on soodsam. Kõrged sisendhinnad on siiski sundinud igasuguse tootmise pausile panema.
"Kõik väiksed meierei seadmed töötavad elektri pealt ja need on märkimisväärselt suure energiatarbimisega kahjuks. Sealhulgas juustukatlad, pesusüsteemid, kõik see pool. Teiseks jõusööt. Piimalammaste ratsioonist suure osa moodustab jõusööt – kuna piimalambad lüpsavad väga rammusat piima, siis selle piima tootmiseks peavad nad saama selle energia kuskilt tagasi. Ja jõusööda hind kasvas pea kaks ja pool korda," rääkis Männiku Piimalambad OÜ perenaine Kaisa Tähe.
12 aastat piimakitsesid kasvatanud ning neist grilljuustu ja toorpiima tootnud Üvasi talu otsustas pankroti vältimiseks kõik loomad maha müüa.
"Otsus tuli väga raskelt. Kui märtsis hakkasid asjad selgeks saama, siis oli alguses ikkagi tunne, et me anname alla ja tasuks ikkagi pingutada, ja võibolla see asi ei ole nii hull, kui meile tundub. Aga hinnatõusude süvenedes ja hinnatõusude kasvades sai selgeks, et me ei saa niimoodi jätkata," ütles Üvasi talu perenaine Anne Grünberg.
Suuremad farmid ütlevad, et säästunipid on neil ammu töös. Saaremaa piimakarjakasvatus ütles, et tänu fikseeritud elektripaketile oli nende augustikuu arve 10 000 eurot, mis börsihinnaga oleks tõusnud 30 000 euro ligi.
Piima hinna tõus Euroopa turul annab küll lootust eluspüsimiseks, kuid töötajate palgatõusu ei too.
"Pigem nähes ise, kuidas hinnad tõusevad, siis on omal juba piinlik teatud raha maksta, et see nii vähe on. Tahaks seda tõsta, aga lihtsalt võimalusi hetkel ei ole endal olnud, kuna kallinev energia lihtsalt sööb selle raha ära," rääkis Kärla põllumajandusühistu juht Ülar Tänak.
Seakasvatus vajab elektri hinna tuge koos toidutööstusega. Loomade heaoluks on oluline elekter, mis töötab ööpäevaringselt.
"Loomad vajavad valgust, vajavad õhku. See kõik on seotud, valgus on seotud emise sigimistsükliga. Meie ei saa mängida elektriga, et täna lülitame sisse, täna lülitame välja – meil vajavad loomad kogu aeg õhku," ütles tõusigade aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme.
Kuna seakasvatusele ei laiene põllumajanduslikud toetused, on kasvatajate ootus, et poliitikud oleksid lahenduste leidmiseks valmis koostööks.
Toimetaja: Marko Tooming