Zelenski: lahingud Lõmanis jätkuvad
Ukraina väitel on Donetski oblastis Lõmanis Ukraina vägede piiramisrõngasse jäänud umbes 5000 Vene sõjaväelast, Venemaa teatas piirkonnast lahkumisest. Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov väitis, et okupeeritud territooriumid võetakse Venemaalt tagasi järgmise aasta kevade lõpuks.
Oluline 1. oktoobril kell 21.57:
- Zelenski: lahingud Lõmanis jätkuvad;
- Kadõrov: Venemaa peaks Ukrainas kasutama taktikalist tuumarelva;
- Venemaa: Vene väed lahkuvad Lõmanist;
- Venemaa plaanib Zaporižžja tuumajama juhtimise viia üle Vene Rosatomi alla;
- Ukraina sõjaväeluure juht rääkis, et riigi territoorium vabastatakse järgmise aasta suve alguseks;
Zelenski: lahingud Lõmanis jätkuvad
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et Lõmanis lahingud jätkuvad. Venemaa teatas varem, et viib väed linnast välja.
"Ukraina lipp on juba Lõmanis. Lahingud endiselt jätkuvad," ütles Zelenski õhtuses videopöördumises.
Kadõrov: Venemaa peaks Ukrainas kasutama taktikalist tuumarelva
Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi sõnul peaks Moskva peale kaotust Lõmanis kaaluma taktikalise tuumarelva kasutamist Ukrainas.
Kadõrov kirjutas Telegramis peale Vene vägede Lõmanist tõrjumist, et tema hinnangul peaks rakendama karmimaid meetmeid nagu sõjaseisukorra kuulutamist piirialadel ja taktikalise tuumarelva kasutamist.
Venemaa: Vene väed lahkuvad Lõmanist
Vene kaitseministeeriumi teatel tõmbas Venemaa oma väed Lõmanist tagasi, kuna neid valitses "sissepiiramise oht".
Ministeeriumi teatel suunatakse väed Venemaa jaoks soodsamatele suundadele.
Ukrainian troops have entered Lyman pic.twitter.com/gmkcfULjp2
— Illia Ponomarenko (@IAPonomarenko) October 1, 2022
Venemaa plaanib Zaporižžja tuumajama juhtimise viia üle Vene Rosatomi alla
Ukraina aatomienergiaagentuur Energoatomi juht Petro Kotin ütles laupäeval BBC-le, et Vene väed sunnivad Ukraina personali Rosatomi jaoks lepinguid allkirjastama.
Venemaa pidas reedel kinni tuumajaama peadirektori Ihor Murašovi.
Kotini sõnul võib eeldada, et kinnipeetud tuumajaama juhti, kes vastutab jaamas töötava 7000 inimese eest, sunnitakse aktsepteerima jaama ülevõtmist Rosatomi poolt.
Ukraina: Lõmanis on ümber piiratud 5000 Vene sõjaväelast
Donetski oblastis Lõmanis on Ukraina vägede piiramisrõngasse jäänud umbes 5000 Vene sõjaväelast, ütles Luhanski oblasti sõjaväejuht Sergei Haidai laupäeval.
"Okupandid palusid oma juhtkonnalt võimalust lahkuda, aga neile öeldi ära. Nüüd on neil kolm varianti: kas püüda piiramisrõngast välja murda, alla anda või kõik koos hukkuda. Seal on neid umbes 5000, täpset numbrit veel ei ole," rääkis Haidai laupäeval telekanalis FreeDom.
Haidai sõnul on praeguseks kõik ümberpiiratud Vene väekoondise varustuskanalid või lahkumisteed Lõmanist ära lõigatud.
USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) teatas reede õhtul, et nende hinnangul hõivavad Ukraina väed Lõmani järgmise 72 tunni jooksul.
Piiramisrõngas sõdur naisele: meiega on kõik
Ukraina sõjaväeluure avaldas ühe piiramisrõngasse jäänud Vene sõjaväelase telefonivestluse salvestuse abikaasaga, milles mees ütleb, et ilmselt sureb peagi.
"Me oleme ümber piiratud, Ljuba. Me oleme peagi kutud. Me helistasin sulle lihtsalt selleks, et öelda hüvasti," rääkis mees emotsionaalselt.
Vene sõjaväelane ütles ka telefonikõnes, et ignoreerib helistamise keeldu, kuna tahab veel enne surma oma abikaasaga rääkida. Ta lisas, et on valmis Ukraina relvajõudude raketilöögiks.
Budanov: suve alguseks on Ukraina territoorium vabastatud
Ukraina väed võtavad okupeeritud territooriumid Venemaalt tagasi järgmise aasta kevade lõpuks, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov reedel.
"Ma ei ole kunagi rääkinud, et kahe-kolme nädalaga võidame. Kui mäletate, mis ma ütlesin mai lõpus, siis ma rääkisin teatavast algoritmist. Ma rääkisin, et juunis me kahjuks kaotame pisut [territooriumi], juulis on tinglik seisak, augustis alustame liikumist oma territooriumi kättesaamiseks. Talvel sõda vaibub tuntaval määral. Ja pärast talve algab selle konflikti lõpetamine, esimeses etapis 1991. aasta administratiivpiirideni," rääkis Budanov reede õhtul antud teleintervjuus.
Küsimusele Krimmi poolsaare kohta ütles Budanov: "Ja ka sinna naaseme küllaltki kiiresti. Jah, relv käes saabume. Teist varianti ei ole."
Budanov lisas, et Krimmi vabastamine ei toimu mitte suvel, vaid juba kevade lõpus, "võib-olla et ka pisut varem".
Luurejuht ütles, et ei karda selliseid prognoose teha, kuna praegu ei ole käsil mitte enam sõja lõpetamise algus, vaid see on jõudnud oma haripunkti.
Venemaa vetostas ÜRO Julgeolekunõukogus libareferendumite hukkamõistu
Venemaa pani reedel ÜRO Julgeolekunõukogus veto resolutsioonile, millega oleks hukka mõistetud Vene vägede okupeeritud Ukraina oblastites läbiviidud võltsreferendumid ning kutsutud okupatsioonivägede väljaviimisele.
USA ja Albaania esitatud resolutsiooni toetas kümme Julgeolekunõukogu liiget, Hiina, India, Gabon ja Brasiilia jäid erapooletuks, kuid Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena kasutas oma vetoõigust ja peatas resolutsiooni vastuvõtmise.
Selle heakskiitmine nõudnuks üheksa liikme poolthäält ja mitte ühegi alalise liikme vastuhäält.
Resolutsiooni kavandis mõisteti rahvahääletuste korraldamine Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi hukka ja öeldi, et nendel ei ole juriidilist jõudu.
Pärast Venemaa vetot lubas USA suursaadik ÜRO-s, et resolutsioon pannakse hääletusele ÜRO Peaassamblees, näitamaks, et "maailm on endiselt suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse poolel".
USA pani veel kümneid Vene võimureid sanktsioonide alla
USA rahandusministeerium lisas reedel veel kümneid Venemaa mõjuvõimsaid isikuid, nende lähedasi ning ettevõtteid sanktsioonide alla. Muuhulgas kehtestati sanktsioonid ka maailma esimesele naiskosmonaudile, riigiduuma liikmele Valentina Tereškovale.
Sanktsioonide all on nüüd ka mitmed Vene kaitseministri Sergei Šoigu, peaministri Mihhail Mišustini, Moskva linnapea Sergei Sobjanini, ja Vene julgeolekunõukogu aseesimehe Dmitri Medvedevi hõimlased.
Sanktsioonid kehtestati ka 11 juriidilisele isikule, muuhulgas ka Vene parlamendi ülemkojale, föderatsiooninõukogule.
Vene sõdurid võtsid Zaporižžja tuumajama juhi kinni
Vene sõjaväelased vahistasid nende valduses oleva Zaporižžja tuumajaama direktori, teatas Ukraina aatomienergiaagentuur Energoatom.
Tuumajaama peadirektor Ihor Murašov võeti kinni reede pärastlõunal, kui ta suundus jaamast kõrvalasuvasse Enerhodari linna. "Ta käsutati autost välja, tema silmad seoti kinni ning ta viidi teadmata suunas," öeldi Energoatomi pressiteates.
Rahvusaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) teatas laupäeval, et nõuab Venemaalt jaama direktori äraviimise kohta selgitust.
Biden allkirjastas 12,3-miljardise abipaketi Ukrainale
USA president Joe Biden allkirjastas reedel kongressis heaks kiidetud seaduseelnõu, mille alusel eraldatakse Ukrainale veel täiendavalt 12,3 miljardi dollari ulatuses sõjalist ja majandusabi.
Esindajatekoda oli reedel häältega 230 poolt ja 201 vastu toetanud USA valitsuse tegevuste rahastamise eelarve pikendamist 16. detsembrini, mis sisaldas ka 12,3 miljardi dollari suurust täiendavat abi Ukrainale. Eelnõu poolt hääletas ka senat.
"President allkirjastas seaduse, mis näeb föderaalvalitsusele ette vahendid 2023. eelarveaasta raames läbi viidavate projektide ja tegevuste kindlustamiseks ning sisaldab täiendavat rahastust Ukraina olukorrale reageerimiseks," seisis Valge Maja avaldatud teates.
Paketti kuulub kolm miljardit dollarit Ukraina relvajõudude relvade, varustuse ja palkade jaoks ning see annab president Bidenile volituse suunata Ukrainale 3,7 miljardi dollari ulatuses relvi ja muud sõjavarustust.
Samuti eraldab USA Ukrainale 4,5 miljardit dollarit riigi finantsstabiilsuse ning valitsuse töös hoidmiseks.
Uue paketiga koos on USA andnud Ukrainale kokku 65 miljardi dollari ulatuses abi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 530 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 59 610 (võrdlus eelmise päevaga +530);
- tankid 2354 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 4949 (+17);
- lennukid 264 (+0);
- kopterid 226 (+1);
- suurtükisüsteemid 1397 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 336 (+3)
- õhutõrjesüsteemid 176 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1009 (+6);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3786 (+18);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 131 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrainskaja Pravda, Reuters, Interfax-Ukraine