Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on NATO liikmesriigid juba 14 aastat tagasi Ukraina liitumist toetanud ja sellest tänaseks keegi taganenud ei ole. Küll aga võib erinevusi tulla selles, kui kiiresti on riigid valmis edasi liikuma.

"Tõsi, küsimus on selles, et küllap on riikidel ütleme siis võib-olla erinev valmiduseaste kiiruse osas. Ja kindlasti on hästi oluline, et siin NATO liitlased, kõik 30 võimalikult lähedas perspektiivis omavahel seda arutaksid, annaksid selge sõnumi ise oma alliansile ja annaksid selge sõnumi ka Ukrainale edasise teekonna suhtes," ütles Reinsalu.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et küsimusi võivad tekitada vaid mõned üksikud riigid. "Eks see põhiküsimus tegelikult on, nii nagu ka Soome-Rootsi puhul Türgis, võib-olla mõnes liikmesriigis veel, aga fakt on see, et see vajab kõikide NATO liikmeriikide toetust selleks, et Ukraina NATO liikmeks saaks."

Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškini hinnangul on Ukraina juba de facto NATO liige. "Esiteks võitleb ta NATO relvadega. Teiseks koolitab ta oma sõjaväelasi NATO väljaõppekeskustes üle Euroopa. Kolmandaks kasutab ta lahinguväljal NATO luureteavet. Ja neljandaks, meie silme all on seal, Ukrainas, formeerimisel NATO võimsaim maaväe armee."

Seda, kui kaua võiks Ukraina liitumine NATOga aega võtta, ei oska Reinsalu öelda. Pevkuri sõnul ei saa see toimuda sama kiiresti kui Soome või Rootsi puhul, välja arvatud juhul kui tehakse poliitiline otsus.

"Selle poliitilise otsuse taga on ka tegelikult ju, kõik mõistavad, sisuline pool. Kui see otsus teha väga kiiresti, siis sisuliselt tähendab see seda, et NATO on sõjas Venemaaga," ütles Pevkur.

"See on väga oluline poliitiline otsus. Olulise kaaluga ja ka sõjalise kaaluga otsus, nii et eks need on need küsimärgid, mis selle NATO laienemise puhul kohe üles tõusevad, kui Ukraina küsimust arutama hakatakse," sõnas Pevkur.

Pevkur lisas, et rohkem informatsiooni selgub kahe nädala pärast, kui kohtuvad NATO kaitseministrid.