2023. aasta riigieelarvet iseloomustab kaitsekulude kasv miljardi euroni ja  palkade ning toetuste tõus. Investeeringute mõistes jätkatakse vähemalt käimasolevate projektidega.

Tuleval aastal peaks valmima viis riigigümnaasiumit, lisaraha leitakse Viljandi haigla jaoks ja jätkub Rahvusraamatukogu renoveerimine. Kuid on rida investeeringuid, mis eelarvesse ei mahu.

"Välja võeti Tallinna haigla, medikopterid, tervishoiu jätkusuutlikkus ja arstiabi kättesaadavus. Ja samuti siis ka regionaalpoliitiline projekt ehk Rohuküla raudtee. Puudu on igalt poolt, teedeehituses räägitakse miljarditest, aga taseme hoidmiseks oleks piisanud ka 60 miljonist," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab (KE).

Taastefondist näiteks Tallinna haigla jaoks mõeldud raha pole kuhugi kadunud, vaid on jaotatud teistesse valdkondadesse.   

"Kuna ehitushanked on märkimisväärselt kallinenud, siis on tulnud prioritiseerida, valitsemisalade investeeringute sees ümber tõsta ühelt objektilt teisele, ära jäta mingid objektid. Tallinna haigla võib-olla on illustratsioon sellest, kuidas ühe objekti vähendamise võrra on võimalik teisi kallinemisi katta," ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.

Aabi sõnul on kohalikele omavalitustele eraldatud tulubaas liiga madal. See kulub hinnatõusu katteks ja vajalikud objektid jäävad ehitamata.  

"Kohalikel omavalitsustel jääb järgmise nelja aastaga puudu kuskil 500 miljonit. See on välja arvestatud, ehk siis laenukoormus tõuseb 500 miljonit omavalitsustel ja omavalitsuste investeerimisvõimekus langeb järsult," ütles Aab.

"Kohalike omavalitsuste tulubaas valdavalt sõltub tulumaksu laekumisest ehk üldisest riigi majanduskeskkonnast ja palgatõusust. Ma arvan, et siin on ilu vaataja silmades. Alati võib öelda vähe, aga samal ajal tulumaksulaekumised ikkagi kasvavad," rääkis Kirsipuu.

Investeeringute maht eelarves on 775 miljonit eurot, mis on neli protsenti suurem kui eelmisel aastal. Investeeringute maht oli siiani suurim majandusministeeriumi haldusalas, järgmisel aastal on see aga kaitseministeeriumis.

Kuid suurem osa investeeringutest käib väljaspool riigieelarvet ja valitsussektori koguinvesteeringute maht on järgmisel aastal 2,3 miljardit.

"Järgmise aasta koondmaht investeeringutel on viimase kümne aasta suurim, avanevad mitmed välisfondid. Lisandunud on kaitseinvesteeringuid, toob kaasa selle, et Euroopa Liidu keskmisega võrreldes me oleme umbes kaks korda kõrgemal investeeringute tasemel," rääkis Kirsipuu.