Kaasik: konkurentsivõime gaasiturul eeldab ligipääsu LNG-terminalile
Eesti gaasi juhi Margus Kaasiku sõnul on gaasi hind võtnud suuna langusele, gaasimüüjatel on aga raske püsida turul konkurentsivõimeline, kui puudub otsene ligipääs LNG-terminalile.
Praegu tuleb Eestisse läbi Leedu terminali gaas Ameerikast ja Norrast. "Me oktoobris-novembris toome kaks suurt laevatäit gaasi, üks teravatt-tund on üks suur laev. Iseloomustamiseks on Eesti praegune tarbimine kolm-neli teravatt-tundi, ehk kolme-nelja sellise laevaga saaks Eesti aastase varu tagatud," rääkis Kaasik.
Kaasiku sõnul pole ujuvterminali asukoha osas otsust jätkuvalt tehtud. "Ended on hetkel pigem ikka sellised, et ta läheb Soome. See on minu arvamus, aga otsust veel ei ole. Võib tulla ka siia, aga pigem arvatakse, et läheb Soome," ütles ta.
Normaalsetel juhtudel pole Kaasiku sõnul vahet, kas laev asub Soomes või Eestis. "Me võime alati mõelda, et kui meil on toru, siis on meil ka gaas, ja enamasti nii on, aga selles maailmas, kus me täna oleme, võib-olla ka enam ei ole nii," ütles ta.
Gaasituru ebakindlus viis sel suvel selleni, et turuosalised keskendusid peamiselt gaasi müügile oma riigis. "Muudes riikides müüdi minimaalselt. Eesti Gaas samamoodi. Meie täna selgelt tunneme suuremat vastutust Eesti tarbija eest kui Soomes, Lätis või Leedus oleva kliendi eest. Mujale pakkumisi peaaegu ei olegi teinud. Sama on ka mujal," sõnas Kaasik.
"Ehk kui olukord on hea, siis turg toimib. Aga nii kui tekivad probleemid, siis turg ei pruugi seda tagada ja ei ole enam ükskõik, kelle käes gaas on ja nii-öelda gaasil ja rahal ei ole rahvust. No kui on häda käes, on küll," sõnas Kaasik.
Üheks näiteks on Kaasiku sõnul ka Klaipeda terminal, kus võimsused said peamiselt Leedu ja Poola ettevõtted.
"Me tahtsime ka sealt saada pikaajalist võimsust, 10 aastaks pakuti kuus laeva, kuueks aastaks kuus teravatt-tundi. Oleks sobinud suurepäraselt, oleks saanud sõlmida ka tarnijatega pikaajalisemaid lepinguid. Valik tehti selline, et osaliselt eelistati Leedu ettevõtteid, mis on arusaadav. Ülejäänud poole osas anti nii-öelda üks pakk oma suuremale vennale poolakale ja teine oma naabrile lätlasele, kellel on gaasimahutid ja gaasielektrijaamad ja kellest nähti paraku suuremat väärtust kui meis," rääkis Kaasik.
Selleks, et olla LNG-l põhineval gaasiturul konkurentsivõimeline, on vaja ligipääsu LNG-terminalile.
"Inglismaal on peaaegu 30 energiaettevõtet pankrotti läinud, sest nad lihtsalt ei ole suutnud hakkama saada sellel väga keerulisel turul, mis täna on," sõnas Kaasik.
"Meie lootus on, et me saane aasta alguses ikkagi ühe laeva, aga võib minna ka teisiti. Loomulikult me ikkagi loodame, et me sellest Soome-Eesti terminalist saame ka oma osa kätte, aga selle eest tuleb ilmselt kõvasti võidelda," rääkis ta.
Gaasi hind on siiski võtnud suuna langusele, märkis Kaasik. "Hind tõusis kapates üles kuni augusti lõpuni, sealt edasi tegelikult on ta hakanud langema. Ma tahaks uskuda, et Vene gaasisõjast hakkab aur välja minema ja hind liigub normaalsuse suunas. Ta on normaalsusest on veel suhteliselt kaugel, aga trend hetkel on okei," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Hommik!", intervjueerisid Bert Järvet, Margus Kamlat