Koroonaaegse ülemaailmse kiibikriisi järelmõjud kimbutavad autoturgu siiani.

"Kiibikriisi ajal tellitud autod on suur tellimuste pagas, mida siiamaani tehased täidavad. Selle tõttu tootjad ei ole jõudnud järele kõigi tellimuste täitmiseni, see siiani mõjutab. Kiibikriisi otseselt enam pole, aga suur kogus autosid, mis vajab veel tootmist, on ootel ja ikka mõjutavad tarneaegasid," rääkis Elke Grupi tegevjuht Taavi Lepik.

Seega peab salongis välja valitud uut autot endiselt mitmeid kuid ootama.

"Neli-viis kuud on kõige kiirem tarne osal mudelitel ja läheb ka kuni üle aasta, hästi palju oleneb mudelist, tootmisest ja nõudlusest," lausus Lepik.

Eri pikad ootejärjekorrad on elektriautodele.

"On ju väga kiire elektriautostumise kasv ette nähtud. Euroopas peab 2035. aastaks jõudma sinna, et praeguse 10 protsendi elektriautode pealt peame 12 aastaga jõudma 100 protsendini. See tähendab, et maailmas tuleb avada sadu kaevandusi. Tänane tempo ei rahulda ja seda on tunda, et hakkab jääma puudu," rääkis AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat.

Kui piisavalt palju elektriautosid toota ei jõua, saab toota ka vähem bensiini- ja diiselmootoriga autosid.

"Meil on ette antud autotootjatele CO2 kvoot, mida ületades tuleb maksta trahve. Kvooti mahtumine sõltub täna juba elektriautode osakaalust. Kui elektriautosid ei suuda tootja piisavalt palju turule paisata, siis selle tõttu peab piirama ka sisepõlemismootoriga autode tootmist," ütles Sillat.

Autode hinnad on aastaga märgatavalt tõusnud, lisaks sellele on kallinenud ka autoliising.

"Kui euribor kasvab ühe protsendi ja auto hind on 30 000, siis 12 eurot on kuumakse kõrgem," ütles Swedbank Liisingu juhatuse liige Heli Silluta.

Kõik see paneb autoostu põhjalikumalt kaaluma.

"Kui võrrelda eelmise aastaga, siis on võib-olla pisut vähenenud huvi autoostu ja liisingu vastu, pigem otsus kaalutakse põhjalikumalt läbi ja mõeldakse enne kui lõplik otsus tehakse," ütles Silluta.