Mõned Eesti firmad pole sõjast hoolimata tootmist Valgevenes lõpetanud

Mitmed Eesti ettevõtted, kelle tootmine asus aastaid Valgevenes, on hakanud pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale oma ärisid teistesse riikidesse ümber kolima. Samas on ka neid, kes jätkavad tootmist Valgevenes vaatamata sõjale ja sanktsioonidele.

Eestlaste armastatud Marati kaubamärgiga vabaajarõivaid toodeti kümmekond aastat Valgevenes, kuni tänavu suve alguseni. Selleks kasutati kohalikku lepingupartnerit, suurt õmbluskombinaati.

"Veebruari lõpus alanud sõda oli see, mis pani oma märgi maha ja muutis Valgevenes tootmise nii moraalselt kui füüsiliselt ja iga muud pidi võimatuks. Selge on see, et seda tootmist ei saanud päevapealt sulgeda, seal olid tooted, mis olid töös, materjalid, mis olid toodetud ja ostetud, siis järk-järguliselt me need asjad lõpetasime ära," rääkis Sangari ja Marati juht Raul Saks.

Nüüdseks toodetakse Marati sametdresse ja -hommikumantleid Pakistanis.

"Meil oli vaja leida tootmiskoht, riik ja piirkond, kuskohas esiteks meile sobivat sametit on võimalik osta ja teiseks ka sellest tehtud tooteid mõistliku raha ja ka ajaga Eestisse tarnida," ütles Saks.

Tagasiteed Valgevenesse ei näe Saks ka juhul, kui sanktsioonid lõppema peaksid, sest Pakistanis on juba korralikud tarneahelad üles ehitatud ja äri on tugevamas positsioonis kui varem.

Sama ettevõte valmistab ka Sangari särke. Neid toodeti kuni 2019. aastani Ukrainas, ent ka sealt tuli tootmine pingelise poliitilise olukorra pärast ära kolida. Nüüd valmivad nende triiksärgid Makedoonias.

Ka tarkvaraettevõte Helmes tegutses kümmekond aastat Valgevenes ja otsustas sõja puhkedes oma kontori ümber kolida. Töötajatele pakuti võimalust teise riiki ümber asuda, kuid see protsess võttis aega.

"Me avasime kontorid Poolas ja Gruusias ja aitasime oma töötajad sellest keerulisest protsessist läbi. Ükskõik, kas siis oli vaja transpordiga, kuidas oma pere teise riiki kolida, elukoha leidmisega, kogu paberimajandusega. Seal oli väga palju erinevaid probleeme kuni psühholoogilise abini välja," rääkis Helmese turundusjuht Katariina Roosipuu.

"Valgevene ettevõttes Helmes Bel töötas mitusada inimest. 90 protsenti nendest otsustas riigist lahkuda ja töötab nüüd siis kas Helmes Poola või Helmes Gruusia kontoris," ütles Roosipuu.

Seevastu börsiettevõte Silvano Fashion Group omab Valgevenes jätkuvalt kolme pesutehast. Ent kuulnud "Aktuaalse kaamera" intervjuusoovist, jäi ettevõtte juht uudistele tabamatuks.

Samamoodi ei olnud valmis kaamera ette tulema suur Eesti puidutootmisettevõte Kaamos Timber, mis siiani Valgevenes saematerjali toodab, kartes negatiivset avalikku arvamust. Nende jaoks on sanktsioonid tähendanud seda, et Euroopa Liidu turu asemel tuleb toodang Hiina suunata.

Statistikaamet keeldus Valgevenes tegutsevate Eesti ettevõtete kohta infot andmast, viidates seadusest tulenevatele konfidentsiaalsusnõuetele.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: