Stoicescu: Nobeli rahupreemia laureaadid on hästi valitud

Foto: SCANPIX/REUTERS/Valentyn Ogirenko

Kui oleksin saanud hääletada Nobeli rahupreemia laureaati, oleksin andnud hääle Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, ütles rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Tänavuse Nobeli rahupreemia said Valgevene inimõiguste kaitsja Ales Bialatski ja Vene inimõigusorganisatsioon Memorial ning Ukraina inimõigusorganisatsioon kodanikuvabaduste keskus.

Stoicescu nentis, et Nobeli komitee otsused on alati üllatavad, sest pole teada, kelle vahel valiti. "Aga valik on tehtud ja minu õnnitlused neile. See on hea valik ja sõnum nendele riikidele ja organisatsioonidele," ütles Stoicescu.

Samas tunnistas ta, et paneb kripeldama, et Valgevene ja Venemaa on pandud kolmikusse Ukrainaga. "Justkui oleks tegemist ühe ja sama kontekstiga. Aga see kontekst on ju väga erinev, näiteks kuidas koheldakse inimõiguslasi riikides, nagu Venemaa ja Valgevene. Ukraina kodanikuvabaduste keskus tegeleb ju vabalt ja takistusteta," sõnas Stoicescu.

Tema oleks andnud hääle Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski poolt, kelle nimi ka käis ka favoriitide hulgast läbi. "Jah, tema riik on sõjas ja ta on oma riigis sõja juht, aga tema sõda on legitiimne. Ta tahab pidada sõda, et tema riigis oleks õigusriik. Õiglase sõjapidamise eesmärk on vääriline Nobeli rahupreemiat," ütles Stoicescu. "See oleks muidugi olnud pretsedenditu, et sõjas oleva riigi juht saaks preemia, kuigi pole ju tegemist agressorriigiga," lisas ta.

Nobeli rahupreemiat on ka varem antud poliitikutele, näiteks Mihhail Gorbatšovile või Barack Obamale. "Alati on need preemiad seatud ka kahtluse alla: ühed kiitsid väga neid laureaate, aga oli ka neid, kes otsuseid kritiseerisid. Zelenski puhul oleks kindlasti sama lugu olnud ja antud olukorras lähtuti laureaate valides neutraalusest," rääkis Stoicescu.

Laureaadid on hästi valitud, märkis ta. "Ales Bialatski asutas oma organisatsiooni Vesna aastal 1996, kaks aastat peale seda, kui võimule tuli diktaator Lukašenka. Ta arreteeriti ja pandi istuma ilma kohtuotsuseta aastal 2020 ja ta enam vabalt tegutseda ei saa. Kui räägime Memorialist, siis see inimõigusteorganisatsioon oli kogu aeg Putinil pinnuks silmas. Memorial loodi 1989. aastal, Gorbatšovi glasnosti ajal. Ta pandi juulis 2014. aastal välisagentide nimekirja ja 2022. aasta aprillis ta likvideeriti võimude poolt. See on sümboolne valik," rääkis Stoicescu.

Just nende organisatsioonide laureaatideks nimetamine on sümboolne žest ka Putini juubelit silmas pidades, sõnas Stoicescu.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Arp Müller

Allikas: Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: