Venemaa arendab võimet meretaristut saboteerida
Venemaa arendab võimet meretaristut saboteerida, sest tavapärases merelahingus jääks Vene merevägi NATO riikidele alla. Samas ei olnud Nord Streami torude plahvatused suureks üllatuseks, sest NATO on jälginud Venemaad meretaristu sabotaaži võimete arendamist, tõdes endine mereväe ülem Igor Schvede.
Kaks nädalat tagasi lõhkesid Nord Streami torud ning lekkisid Läänemerre. Rootsi uurimine on seni leidnud vaid tõendeid selle kohta, et torud lõhkusid plahvatused ning see viitab sabotaažile. Kuigi tõenäoliselt on plahvatuste taga Venemaa, ei ole uurimine seda veel kinnitanud. Endine Eesti mereväeülem Igor Schvede selgitas, et Venemaa on selleks võimeline.
"Seda teemat käsitleti 2021. aasta NATO Brüsseli tippkohtumisel. Kindlasti oli see rohkem selles kontekstis, et teisel poolel on võimekus seda teha ja me peame olema koordineeritud oma vastutegevuses. Nüüd me näeme, et peale võimekuse on ka tahe seda teha. Eskalatsioon on tõusnud ja riigid hakkavad palju konkreetsemalt sellega tegelema ning tõenäoliselt adresseerivad seda palju tõsisemalt."
Venemaa arendab võimet taristut saboteerida, sest tavapärases merelahingus jääks Vene merevägi NATO riikidele alla. NATO jaoks kõige olulisem on Ameerika ning Euroopa vaheliste sidekaablite kaitsmine, lisas Schvede. Meretaristu kaitsmine on keeruline, sest seda on palju ning see on tihti kaugel sügaval mere all peidus. Kuid seetõttu on ka selle ründamine keeruline.
"Niipalju kui pahategijal on vaja kulutada ressurssi, et omada võimeid selle taristus avastamiseks ja kahjustamiseks, samapalju on vaja meil panustada ressurssi, et seda vältida."
Kui kõiki taristuobjekte pidevalt jälgida ei saa, siis annab üldine seire eelhoiatuse, kuhu pilk suunata. Nii saab rünnakuteks valmis olla, ütles Schvede.
"Sa jälgid kogu aega ning sul on ajalooline informatsioon olemas. Sa näed, kui on muutusi selles ning kui midagi on valesti. Käitumine on erinev sellest, mis on enne olnud, on vahendid merel, mis ei peaks selles kohas olema. Siis sa saad ka palju efektiivsemalt suunata oma vahendeid, et suurendada jälgimist või tuvastada, mis oli tehtud."
Oluline on, et liitlased jagavad infot, rõhutas Schvede. Seda nad ka üldiselt teevad ning nii on Läänemerel toimuv NATO-le üsna hästi teada. Kõige lihtsam on Läänemerel silma peal hoida lennukitel, allveelaevu jälgida on seevastu kõige raskem.
"Muidugi ka sõltub piirkonnast. Kui me räägime Soome lahest, kus veesügavused ei ole väga suured ning kallas on lähedal ja sensoreid on võimalik kasutada ka kaldalt, siis on see avastamine lihtsam. Kui räägime Läänemere keskosast, siis seal on keerulisem. Tuleks kasutada nii lennuvahendeid pealveelaevu ja ka sõbralikke allveelaevu," sõnas Schvede.