Kadrioru park on õpetlik seenemets – seal on Punase Raamatu liike, mida mujal ei kohta. Mükoloog Veiko Kastanje teab sealseid kohti.

"See on väga haruldane ja huvitav seen. Punase Raamatu liik. Grifola frondosa ehk lehtkobartorik. Ja võiks öelda, et üks meie suurimaid seeni kindlasti ka," ütles Kastanje.

Kõlbab ka kohe suhu panna. Punase Raamatu liigi puhul peaks selle rahule jätma.

Sirge lehtrik on samuti hea maitsega.

"Üsna ebatõenäolise välimusega söögiseen. Tavaliselt neid metsas – klassikalises seenemetsas – väga ei kohta. Tavaliselt parkides, metsaservades ja vahel mõne suure vana metsa servas ka," lausus Kastanje.

Paljudel seenelistel on kombeks kõlbmatuid seeni sõimata sitaseenteks. Aga ei tasuks – see on solvang päris sitaseenele.

"Sitaseen ehk anellaria fimiputris on tegelikult täiesti olemas. Nii et kõik inimesed, kes räägivad, et nad nägid metsas hästi palju sitaseeni, tõenäoliselt eksivad väga sügavasti," märkis Kastanje.

Suvi polnud seenesõbralik. Kõigepealt põud, siis vihma asemel öökülm. Paljud metsad on nii kuivad, et enam seeni ei tulegi. Palivere mees Toivo ei tule aga kunagi metsast käed taskus. Tänavune saak - üle 200 liitri mustikaid, 100 liitrit jõhvikaid ning ainult paar ämbrit pohli. Ja ta on iseenda apteeker.

"Võilillejuur on üleüldiselt kehale väga hea – eelkõige puhastab maksa, üks suuremaid maksa puhastajaid. Angervaks on eelkõige looduslik aspiriin – palavikku alandav ja higistama ajav vahend. Ja põdrakanep on eelkõige meestehaiguste puhul," lausus Toivo.

Kui pole seeni ja marjade aeg möödas, korja ravimtaimi. Mets pole kunagi tühi.