"Pealtnägija": Liikva Päikesekodu saaga võtab üha uusi pöördeid

Eesti uusim ja uhkeim hooldekodu sügava intellektipuudega noortele, Liikva Päikesekodu, on muutunud kohtulahingute ja politseimenetluste tandriks. Kui rahad olid sassis ja suhted sõlmes juba kevadel, mil "Pealtnägija" teemat kajastas, siis suvega võttis asi veel pöörasemad pöörded: Liikva Päikesekodu vedaja Janno Kell sai vahepeal sisenemiskeelu territooriumile ning nõuab nüüd hoopis ise erihooldekodu operaatori pankrotti.

Liikva Päikesekodus möllavad kired nagu "Santa Barbaras" ja lendavad süüdistused justkui "Kättemaksukontoris", aga paraku pole see meelelahutus, vaid kaalul on mitmekümne puudega noore saatus ja tagatipuks mitu miljonit eurotoetusi. Kui Päikesekodu 2021. aasta naistepäeval uksed avas, tekitas see korraga imetlust ja kadedust. Tallinna kesklinnast 40 minuti kaugusel asuval 15-hektarilisel maa-alal olid teraapialoomad, spiraalaed üle 380 viljapuuga, kõlakoda, grilliala ja ujumiskoht, rääkimata sisustusajakirja väärilistest eluruumidest kolmes kümnekohalises elumajas.

Ka kokku ligi 4,5 miljonit maksnud projekti rahastusmudel oli Eestis ennenägematu. Esiteks õnnestus saada eurotoetus, mille tingimused lubasid panna loodud kohtadele oma lapsi väljaspool üldist järjekorda. Aga teiseks nägi äriplaan ette ka soolase, 25 000 euro suuruse ühekordse makse lapsevanematelt ja igakuise omaosaluse.

Päikesekodu pidi olema mudel, kuidas kroonilist erihoolekandekohtade nappust vähendada ning ühitada teenuse osutamisel era- ja maksumaksja raha. Ent juba mõni kuu pärast avamist selgus, et keskus ei tule ots-otsaga kokku. Põhiprobleem oli Kella sõnul selles, et ametnikud tõlgendasid erinevalt sotsiaalhoolekandeseaduse pararahvi, mis räägib, millises ulatuses peaksid kohalikud omavalitsused katma ka teenuse osutamisega seotud ruumide kulud. Et pügal on segaselt sõnastatud, märkis ka õiguskantsler juba enne Liikva projekti algust.

Pärast "Pealtnägija" kevadist lugu võttis asi täiesti ettearvamatu pöörde. Kui veel mais rääkis Kell, kuidas paindumatud ametnikud tapavad tema juhitud keskust ja lapsi ähvardab teenuseta jäämine, siis nüüd süüdistab ta hoopis lapsevanemaid keskuse kaaperdamises ja kuritarvitustes. Tagatipuks on tal endal praegu keelatud üldse hoonete alale siseneda.

Et asjast mingitki sotti saada, tuleb minna tagasi möödunud aasta septembrisse. Kuna Liikva majandamisega tekkisid raskused, otsustati toona tegevus jagada kaheks juriidiliseks kehaks – sihtasutuse Liikva Päikesekodu kõrvale loodi uus sihtasutus Päikesekodu Teenused. Esimesele kuulub kinnisvara, teine hakkas seda opereerima. Peamine eesmärk oli, et kuna esimene rendib teisele pinda, saab küsida rohkem toetust.

Leppe, mille alusel Päikesekodu Teenused võttis kompleksi 99 aastaks rendile, allkirjastasid kõik tol hetkel teenusel olnud pered. Oluline on, et vanas sihtasutuses, mis Päikesekodu ehitas, on juhtimine Janno Kella ja Irina Jevlanova käes, uut sihtasutust kontrollivad teised lapsevanemad. Uue operaatori juhtimisse kaasati Alan Vaht ja Janno Karu, kes mõlemad on puudega lapse isad ja tööelus suurfirmade tippjuhid.

Kell ja Jevlanova, kellel on mõlemal samuti puudega lapsed, on projekti juures algusest peale ning pantisid omal ajal ehituseks võetud laenu tagatiseks enda kinnisvara. Nende väitel pole aga uus sihtasutus alates eelmise aasta lõpust neile sisuliselt sentigi tasunud ja koguvõlg küündib üle 200 000 euro.

"Hoone ehitamiseks, küla ehitamiseks võtsime me, vabandage väga, väga palju raha ja panime tagatiseks meie isiklikud kodud, kus elavad samuti invaliididest lapsed ja me peame iga kuu pangale tasuma liisingut graafiku järgi. Aga kuidas me saame tasuda liisingut, kui firma, kellele meie usaldasime tulude saamise ja mis saab riigilt kinnisvara kasutuse eest raha, kasutab neid rahasid enda hüvanguks. Palgaks," rääkis Jevlanova "Pealtnägijale".

Karu kinnitab aga, et kõik lepingutega ettenähtud kohustused on Päikesekodu Teenused korrektselt täitnud.

Kõikidesse detailidesse pole jõukohane minna seda enam, et praeguseks käib kogu jandi ümber mitu kohtuvaidlust, kriminaaluurimine ja väärteomenetlus, aga piisab, kui öelda, et osapooled tõlgendavad seda, kes kellele ja kui palju võlgu on ning millisel põhjusel, täiesti erinevalt.

Lapsevanemad ütlevad, et ei usalda Kellale põhimõtteliselt enam mingit raha. Seejuures viidatakse, et mees on varasemast seotud mitme pankrotistunud firmaga ja tegi läbi ka eraisiku pankroti. Kusjuures nii varasematest pankrotiaruannetest kui uutest materjalidest joonistuvad välja arusaamatult keerulised kombinatsioonid ja lepingud lähikondsetega. Näiteks sai Kella naise osaühing Gurg hooldekodult suuri juhtimistasusid. Karu sõnul küündisid summad esimestel kuudel 10 000 euroni kuus.

Kõik see tundus nii kahtlane, et üks endine nõukogu liige ja lapsevanem esitas juba aasta tagasi kuriteoteate, kuid prokuratuur ei algatanud menetlust põhjendusega, et ta ei ole kannatanu. Kella sõnul on kõik jutud Liikva lüpsmisest või rahakottide segamini ajamisest pahatahtlik laim. Näiteks naise firmale makstud juhtimistasude sees olid tema sõnul keskuse rajamiseks võetud laenu tagasimaksed ja mineviku äritülid on hoopis tema nõudlikkuse tulemus.

Kui senine jutustus oli keeruline jälgida, siis asja võib kokku võtta ka nii: kaks Liikval tegutsevat sihtasutust olid mõeldud teineteisest täiendama ja sõltuma nagu Siiami kaksikud, aga on nüüd vaenujalal. Avalik sõjakuulutus toimus sel kevadel, kui Kell teatas rendilepingu üles ütlemisest.

Kõiki ekstsesse ei jõua taas kirjeldada ja mõnda neist on juba kajastatud ka ajalehtedes, kuid operaatorfirma tegi lausa eraldi tabeli kõikidest käikudest, mida Kell nende välja suitsetamiseks väidetavalt ette võttis. "Kõik see vee ära võtmine, elektri ära võtmine, noh, kuni sinnamaani välja, et küll on tehtud taotlusi terviseametile tegevus siin peatada, küll sotsiaalkindlustusametile tehtud taotlus tegevusluba meilt ära võtta ja lapsed siis üle tõsta tema sihtasutusele," tõi Alan Vaht näiteid, mida Kell omakorda nimetab manipuleerivateks.

Kell väidab, et kinnikeeramisi ja kaebusi ei teinud tema või kui tegi, siis oli kontekst täiesti teine. Kõik tema jutud jõuavad ringiga tagasi sinna, et riik ei järgi seadust ja ei maksa nii palju kui ette nähtud.

Ilmekas näide kemplusest on, et juuni alguses teatas Kell, et majja tuleb uus operaator, kavas on kerge remont ja hakati ära viima inventari. Vanemad sõna otseses mõttes blokeerisid kaubaauto tee. Vanemad jälitasid lahkunud kaubikut nagu action-filmis terve õhtupooliku, kuni see sõitis ühte Lasnamäe valvega parklasse. Seda, kes uus operaator oleks olnud, Kell kommenteerida ei soovinud.

Vanemate sõnul on see vaid üks näide Kella udutamisest. Nad vaidlustasid rendilepingu üles ütlemise kohtus ja mõni päev pärast tagaajamist said esialgse õiguskaitse, mis muu hulgas käskis inventari tagastada ja keelas Kellal majade territooriumile siseneda. Seetõttu toimus ka "Pealtnägija" intervjuu temaga hoopis Irina Jevlanovale kuuluvas rehabilitatsioonikeskuses Lasnamäel.

Mööblit ei toodud tagasi ka pärast seda, kui kohtutäitur määras Kella sihtasutusele sunniraha ja augustis algatas politsei inventari kadumise teemal eraldi kriminaalasja. Samal ajal kui Kell vaidlustas mööbli tagastamise omakorda kohtus, leidsid vanemad vahepeal ise sisustuse ja jätkavad teenust.

Septembri seisuga on Päikesekodus 18 klienti ehk täidetud on napilt üle poole kohtadest. KOV-ide toetus ja riigi pearaha laekuvad operaatorfirmale, tegevusjuhendajad on nende palgal ning arveid makstakse otse tarnijatele. Kõige viimase käiguna andsid Kell ja Jevlanova operaatorfirma suhtes sisse pankrotiavalduse. Selle arutamine toimus Harju maakohtus eelmisel teisipäeval, 4. oktoobril. "Meie kannatus on olnud väga pikk, et me esitasime pankrotiavalduse ära maikuus. Ja ootasime veel juuni, juuli ja augusti. Ja alles nüüd me siis, ütleme siis, oleme täielikult kannatuse kaotanud," ütles Kell.

Nüüd aga taotleb Kell istungi kinniseks kuulutamist ja püüdis takistada ka "Pealtnägija" saatelõigu eetrisse minekut väitega, et asi puudutab tema ning tema lähedaste eraelu. Kumbki taotlus ei läinud läbi. Vanemate sõnul saeb Kell tegelikult oksa, millel ise istub: ühelt poolt soovivad nad kulusid kärpida ja teenuskohad täita, teisalt takistab Kell seda väidetavalt nii füüsiliselt kui juriidiliselt. Pankrotiavaldus on nende meelest järjekordne näide.

Otsus pankrotiasjas peaks tulema selle nädala lõpus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: