Kevadeks valmib taimekasvatuse instituudi sordiaretuse universaalhall

Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Eesti Taimekasvatuse Instituut. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Järgmise aasta kevadeks valmib Jõgeva alevikku uus Eesti Taimekasvatuse Instituudi universaalhall. Hall rajatakse sordiaretuskatsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks, ladustamiseks ja masinate hoiustamiseks.

Kui rääkida teraviljaseemnetest, siis neid seemneid on Eestil endal piisavalt ka selleks juhuks, kui näiteks peaks katkema seemnete import välismaalt, ütleb Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Andre Veskioja.

"Meie isevarustatuse tase on peaaegu 300 protsenti ehk me toodame kolm korda rohkem, kui me ise tarbime. Kirjutamata reegel on, et ühest seemnest saab 20 seemet," sõnas Veskioja.

Ka maaeluminister Urmas Kruuse kinnitab, et Eestil on olemas piisav strateegiline varu toidujulgeoleku tagamiseks ka siis, kui üle piiri ei liiguks ühtegi tera.

"Mulle on kinnitatud erinevatest ekspertallikatest, et me ei peaks hetkel selle üle muretsema, aga see ei tähenda seda, et me peaksime muutuma laisaks ja hooletuks. Aga loomulikult ka põllumehed ise ju tegelikult on sordiaretajad, kes teevad ka koostööd meie teadusasutustega ja erinevate partneritega. See kõik kannab ainult ühte vilja – tagada toidujulgeolek, isevarustatuse tase ja olla konkurentsivõimeline ja kooskõlas loodusega. Praegu on sellega kõik hästi," rääkis Kruuse.

Samas on Andre Veskioja sõnul küsitavam lugu hübriidsortidega, mille aretus on väga kallis. Eestis kasvatatavad pinnad on niivõrd väikesed, et Eestil üksinda hübriidsordiaretust teha ei tasu. Seesugused on näiteks mitmed rapsi- ja rukkisordid. Samuti ei suudeta Eestis praegu varustatusetasemel toota heintaimede seemneid ja probleemiks on ka proteiinkultuurid.

"Loomasöödaks minevad valgulised kultuurid – me ei suuda neid täna toota, me ostame selle pressitud jäägi ja seda nüüd näitas ka Ukrainas toimuv sõda. Siiani tuli väga palju seda sööta sealt, tarnekanalid said täidetud, aga me peaksime võtma pikemaajalise vaate, et me suudaksime ka oma primaarse loomasööda tulevikus toota Eestis," lausus Veskioja.

2023. aasta kevadeks valmib Eesti Taimekasvatuse Instituudil uus universaalhall. Valmiv viilhall koos kaasaegse katsetehnikaga kiirendab oluliselt sordiaretuse teadustööd. Nii näiteks aitab valmiv hoone kaasa seesuguste sortide arendamisele, mis oleksid ilmastiku- ja kahjurikindlamad, ütleb Veskioja.

"Kliima soojeneb, sademeid on ebaühtlasemalt ja siin tegelikult viimased suved ka näitavad, et mõnikord võib tulla näiteks kaks kuud, kus ei saja üldse, siis on kuu aega, kus sajab kogu aeg. Aga põllumajandustootja peab ikkagi saama selle, oma mingisuguse saagi sügiseks kätte, selle ära realiseerima. Mis nüüd tuleb juurde ja kus sordiaretus nähakse ühe variandina on see, et Euroopa Liidus on vastu võtmisel rohelepe ja see näeb ette ka seda, et vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja vähendada väetiste kasutamist," ütles Veskioja.

Kruuse lisas, et see kõik annab lisaväärtust ka toidujulgeoleku vaatele.

"Me peame olema kindlad selles, et kui me näeme kliimamuutusi ja loodusemuutust, siis need tulevikusordid igal juhul aretuse mõttes peavad olema vastupidavad, kvaliteetsed ja tagama ka looduskeskkonna ja toidutootmise jätkusuutlikkuse," sõnas Kruuse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: