Omaette küsimus on, kas sõidutee osa tõstetakse kõnnitee kõrgusele või tänava tasapinda hoopis langetatakse.

"Meie ettepanek oli, et teeme sinna natukene huvitavama linnaruumi ja see oli seotud sellega, et ärme tõsta kõike üles, vaid laseme hoopis kõnniteed alla, siis tekib see, et maja sissepääsule on vaja üks aste juurde panna, keldriakendele tekib kõrgust juurde, neid keldrid hakatakse võib olla kasutama," ütles Vanalinna seltsi liige Eero Kotli.

Kotli sõnul linnale seltsi mõne aasta eest esitatud ettepanekud ei sobinud, sest sel juhul tuleb kõigi omanikega muudatus kooskõlastada. Ka olevat välja pakutud lahendus kallis.

"Probleem hakkab olema selles, et kui linn hakkab kõnniteede taset alla laskma, on vaja ehitada ümber nende kõikide majade hüdroisolatsioon, kes seal asuvad. Küsimus hakkab olema selles, kas kõikide majade elanikud on selleks valmis," ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Küsimus hakkab olema ka eelarves, sest teatavasti ühe vanalinna maja hüdroisolatsiooni parandamine on üsna kulukas," ütles Svet.

Svet möönis, et tema sel juhul eeldaks omanikuna, et selle eest peaks tasuma linn. Kas see variant valitakse ja kes selle eest tasuma peaks on Sveti sõnul veel lahtine, sest midagi pole otsustatud. Kindel on vaid see, et lisaks maa-aluste kommunikatsioonide välja vahetamisele on kavas muuta tänav jalakäijatele ohutumaks ning oluliselt atraktiivsemaks.

"Me tahaks, et selliste projektidega suureneks hea linnaruum ja teisest küljest, et ei väheneks meie elukvaliteet, elu võimalused vanalinnas," rääkis Kotli.

Kotli sõnul ei saa selliseid suuri projekte tehes arvestada vaid turistidega, nagu on juhtunud Harju ja Viru tänaval, mis tema sõnul on muutunud maanteedeks.

"Eks te vaadake seda sama Viru tänavat, see on ju maantee, see ei ole ju väärika vanalinna tänav. See on see, mida me tahaksime, et võetaks kuulda seda, mida vähemalt osaliselt vanalinnas. Ja Pikal tänaval on tõenäoliselt praegu säilinud just kõige suurem elanike arv," ütles Kotli.

Eelmiseks reedeks laekus elanikelt 150 ettepanekut ning Sveti sõnul lõviosa Pika tänava elanikest ei toetanud jalakäijate tänava ideed. Vanalinna tänavad peaksid Kotli hinnangul jääma jagatud ruumiks, kus oleks hea liikuda nii jala kui ka rattaga, aga kuhu seal elavad inimesed pääseksid autoga ligi.