Tee-ehitajad: Eesti teede remondivõlg on jõudnud nelja miljardi euroni

Foto: Priit Mürk/ERR

Teedevõrgu alarahastamine on viinud olukorrani, kus Eestis ei suudeta mitte ainult enam põhimaanteid välja ehitada, vaid rahastus ei taga enam ka minimaalset ehk teede säilitamist, väitsid hommikul riigikogu ette meeleavaldusele kogunenud teedeehitajad. Riigi rahastust saaks suurendada aga vaid laenu abil.

Teisipäeval riigikogu ette kogunenud teedeehitajad olid murelikud, sest riik on oma osalust teedevõrgu arendamisel iga aastaga vähendanud. Alguse sai see 2015. aastal, mil kütuseaktsiis seoti teedeehituse rahastamisest lahti.

Praegu ei suuda riik ehitada euronõuetele vastavaks isegi TEN-T võrgustiku maanteid ehk Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvaid trasse.

"Riik tegi rehepappi, võttis Euroopast raha, mis oli mõeldud täiendava investeeringuna taristu järeleaitamiseks või arendamiseks ja vähendas siis oma rahastust siis selle juures. Ja täna me siis olemegi 30 aastat peale taasiseseisvumist ja 18 aastat Euroopa Liidus olnuna jõudnud olukorda, kus on meie põhitee Euroopassegi välja ehitamata ja me oleme TEN-T teedevõrgu väljaehitamisel Euroopa Liidus eelviimasel kohal," rääkis Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe.

Olemasolevate teede säilitamise remondivõlg on kuhjunud nelja miljardi euroni. Rahastus ei taga enam minimaalset säilitamise taset, ütles Veskimäe.

Kolme aasta pärast väheneb teede rahastamine kõigest 35 protsendini eelmise aasta tasemest. Kuna tööd on vähe, satuvad taristuehitusettevõtted raskustesse.

"Kui sellised plaani realiseeruvad, tähendab see kindlasti päris mitmele ettevõttele koondamisi ja mahtude kardinaalset vähendamist," ütles Veskimäe.

Majandusminister Riina Sikkuti sõnul ei suutnud ta koalitsioonipartnereid eelarveläbirääkimistel veenda, et teedeehitus vajab järgmistel aastatel üle 800 miljoni euro lisaraha.

"Eelarve tulupoolt tuleb lihtsalt suurendada, me ei saa jooksvaid kulusid teehoius näiteks iga-aastaselt kuidagi laenuga rahastada. Aga samas teede investeeringute puhul, nii nagu me oleme kaitseinvesteeringute puhul rääkinud, suuri investeeringud võiks ka laenuga rahastada. Nii et valikuid on mitmeid, sõltub järgmisest koalitsioonileppest," lausus Sikkut.

Alates 2019. aastast kuni tänavuse suveni majandusministri ametis olnud Taavi Aas ütles, et raha saab teede jaoks leida vaid rahastamismudeli muutmisega.

"Kütuseaktsiisi tagasitoomine oleks kindlasti üks võimalus. Aga ma arvan, et tegelikku revolutsiooni saavutada, selleks on vaja ikkagi täiendavaid vahendeid. Me ei tohiks karta kasutada laenuvahendeid selleks, et meie põhiteed valmis ehitada," lausus Aas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: