Tallinn tegi ettepaneku siduda toimetulekutoetused tarbijahinnaindeksiga
Juunis tõusis toimetuleku piir 200 euroni, kuid Tallinna linna hinnangul kiiresti kasvavate hindade juures pole selle summaga enam võimalik ära elada. Seetõttu tegi Tallinna linnavalitsus ettepaneku toimetulekutoetuse maksmine siduda tarbijahinnaindeksiga, sotsiaalministeerium senist süsteemi muutma ei tõtta.
Viimased kolm aastat maksti toimetulekutoetust neile, kel pärast kommunaalkulude maksmist jäi ühe pereliikme kohta toidu-, riiete ja transpordikuludeks kätte vähem kui 160 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Suve alguses kerkis täiskasvanute toimetulekupiir 200 euroni ja laste oma 240 euroni, kuid Tallinna abilinnapea Betina Beškina hinnagul oli juba juulis selge, et 200 eurost ei piisa ning toimetuleku piiri tuleb tõsta vähemalt 10 protsenti.
"Riigil peab tegelikult olema toimiv loogiline süsteem, kuidas toimetuleku piir tõuseb iseenesest, indekseerituna, see peaks olema seotud tarbijahinnaindeksiga. See sisend peaks tulema riigi poolt," ütles Beškina (KE).
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul ei saa toimetulekutoetuse puhul lähtud vaid hetkeolukorrast, vaja on jätkusuutlikku lahendust.
"Tarbijahinnaindeksiga sidumine on ainult üks võimalik lahendus ja seda analüüsi on vaja põhjalikumalt teha, mismoodi me toimetulekutoetust ajakohasena hoiame. Ma olen seda meelt, et toimetulekumäära tuleb kaasajastada ja hoida ajakohasena, aga täna siin ja praegu, kui me oleme toimetuleku piiri värskelt tõstnud, siis ma arvan, et me hetkel seda tegema ei hakka," kommenteeris Riisalo.
Ministri sõnul vähenes alates 2017. aastast kuni eelmise aasta lõpuni toimetulekutoetuse maksmine kolmandiku võrra ning hakkas kasvama selle aasta algusest, järsult kasvas abivajajate arv pärast Ukraina sõja puhkemist.
"Selle aasta üheksa kuuga me oleme välja maksnud üle 10 miljoni toetustena, eelmine aasta terve aasta jooksul oli selleks kulutatud 4,5 miljonit eurot. Kui eelmisel aastal oli natukene üle 2000 pere, kes on saanud toetust, siis praegu me räägime varsti juba 8000 perest," sõnas Beškina.
Osaliselt on nii kiire kasvu taga abilinnapea sõnul sõjapõgenikud, kud Beškina sõnul hakkas toetusesaajate arv kiiresti kasvama juba jaanuaris. Abivajate arv hakkab lähiajal veelgi kasvama, sest kallinenud euribori tõttu tuleb paljudel kodulaenu maksta tagasi märksa enam, sellest suvest võetakse toetuse määramisel arvesse ka eluasemelaenuga seotud kulud.
Minister Riisalo ütles, et kui eelmisel aastal oli toimetuleku toetuseks riigieelarves planeeritud 19 miljonit, siis koos lisaeelarvega oli see arv suurenenud 46,1 miljonini. "Ja järgmiseks aastaks on meil planeeritud 38,5 miljonit eurot. Tänavu esimese üheksa kuuga on toimetulekutoetusi makstud 27 miljonit ning 45 protsenti saajatest on olnud Ukraina sõjapõgenikud," lausus Riisalo.
Toimetaja: Aleksander Krjukov