EL-is küpseb plaan digitaalse tootepassi kasutuselevõtust

keedukann
keedukann Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidus on küpsemas plaan digitaalse tootepassi kasutuselevõtust ja vastava registri loomisest. Idee üks autoritest oli Eesti, kes tuli algatusega välja 2017. aastal.

Euroopa Liidul (EL) on vajadus liikuda suunal, mis võimaldaks näiteks elektroonika- ja tekstiilitoodete kohta infot kätte saada ka digitaalsel kujul kindla registri kaudu, rääkis ERR-ile keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Seesugusest vajadusest lähtuvalt ongi sündinud digitaalse tootepassi idee.

Passis võiks tulevikus kirjas olla detailideni käiv info toote omaduste, koostise, aga näiteks ka parandamis- ja käitlemisvõimaluste kohta.

"Kui lähed ostad endale veekeedukannu või mingisuguse muu toote, siis on seal tihtipeale hulk informatsiooni paberi peal, mida tihti veel mitmes keeles. Lõpus on jäätmekäitlus, et mida sa peaksid tegema. Nüüd tootepassi just digitaalse poole eesmärk olekski, et toote info, mis on tarbijale ja ka tegelikult tarneahela teistele pooltele, näiteks jäätmekäitlejatele või ka parandusettevõtetele, oleks digitaalselt kättesaadav," selgitas Heinma.

Kui praegu jõuab näiteks toodud kann jäätmekäitleja kätte, ei tea käitleja, millistest materjalidest ja koostisosadest kann on tehtud, kas need on ohtlikud või mitte, kas veekeedukann olemuselt on paranduskõlblik ja kuidas seda kõige keskkonnasõbralikumal viisil käidelda:

"Et tulevikus oleks see siis digitaalselt kättesaadav, kas siis mingi triipkoodi või muu sarnase asja alusel," lisas Heinma. "Kui inimene läheb poodi, siis ta saab selle info kätte ja lõpuks saab ka jäätmekäitleja või näiteks parandustöökoda."

Teine funktsioon on digitaalsel passil tarbijate suunamine teadlikumatele ning ehk ka  keskkonnasõbralikematele otsustele:

"Me ei räägi mitte ainult siis tootepassist, mis on paljude asjade puhul olemas, vaid just digitaalsest, sest see annab võimaluse kas mingi QR-koodi või triipkoodi või muu märgise alusel anda seda informatsiooni. Tarbija läheb poodi, tahab osta võimalikult keskkonnasäästlikku toodet, näiteks laseb mobiiltelefonist selle QR-koodi läbi ja siis vaatab, et see toode mulle ei meeldi, sest selle keskkonnamõju on oluliselt suurem ja ka see ringlussevõtu potentsiaal on pärast väiksem," ütles Heinma.

Majandusministeeriumi tööstusohutuse nõunik Merike Ring rääkis, et digitaalne tootepass ei kaota ära märgistusi ega olemasoleval kujul infot toote enda küljest:

"Lihtsalt proovitakse teha niimoodi, et kõige olulisem on seal tootel või pakendil ja siis täiendav info, kasvõi nende koostisosade ja probleemsete ainete kohta, kui mingite toodete sees neid on, et siis seda saab vaadata digitaalse tootepassi kaudu," ütles Ring.

Ring lisas, et  digitaalne tootepass võiks tulevikus hõlmata suurusjärgus 30 tootegruppi: "Millised need esimesed tootegrupid on, seda on raske prognoosida. Lihtsalt öeldud on seda, et need võiksid olla sellised tootegrupid, mis on suure mõjuga. Ja nagu me teame, siis tekstiil ja ehitustooted on keskkonna vaatest suure mõjuga, et võib eeldada, et nemad on seal esimeste hulgas, aga kas see nii on, seda näitab aeg."

Heinma rääkis, et eeldused digitaalse tootepassi rakendamiseks on EL-is loodud, kuid selle kasutuselevõtmiseks läheb kindlasti aega. Näiteks on vaja täpsustada, kui palju, milliste detailideni ja missugust infot tootest lähtuvalt digitaalses tootepassis olema peab.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: