"Iga nädal saame 500 uut kodu elektritootja liitumistaotlust," rääkis ETV hommikusaates Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. "Aasta tagasi saime 100. Võrk pole valmis selleks. Otsime ka igapäevaselt uusi võrguinsenere, sest ei jõua isegi neid liitumispakkumisi välja arvutada."

Tarbimine ja tootmine peavad elektrivõrgus olema pidevalt tasakaalus. Praegu ei suuda Elektrilevi kõigis Eesti piirkondades vaatamata tänavu 100 miljoni euroni ulatuvatest investeeringutest piisavalt uusi alajaamu ja liine ehitada.

"Näiteks Hiiumaal ongi võrk täis saanud," ütles Härm. "Selle lahendamiseks oleme kohe välja tulemas suure salvestihankega Hiiumaa tarbeks."

Toodetud päikeselektri salvestamine päikeseta ajal lubab lisada uut tarbimist. "Sisuliselt kahekordistame Hiiumaal väiketootmise võimaluse," ütles Härm.

Tegemist on Eestis esmakordse omalaadse projektiga. "Isegi seadus ei võimalda Elektrilevil neid akusid omada. Aga oleme leidnud lahenduse, kuigi aega on läinud rohkem, kui tahtsime," selgitas Härm. "Kogumaksumus mitmetes miljonites."

Linnades on jätkuvalt enamasti võimalus väiketootjaid võrku liita, kuid maal on palju niiöelda punaseid alasid.

"Soovitame seni inimestele toota energiat enda tarbeks. See on ka kõige väiksema stardikuluga. Minu soovitus on: kui on vaba raha, siis hakake elektri väiketootjaks, aga tootke endale," ütles Härm.

Eesti elektri jaevõrk ei ole ajalooliselt sarnaselt paljude teiste riikidega ehitatud laialdaseks taastuvenergia tootmiseks.