Ukrainlaste sõjaline edu ida- ja lõunarindel tähendab, et joonte mahamärkimine ehk positsioonidele jäämine oleks praegu Vene vägedele meeltmööda, sest Vene pool on ilmselgelt väsinud ning nad tahavad lahingupausi ehk tempo tahetakse maha võtta, lausus Rõkk.

"Samas nad saavad väga hästi aru, et nad Hersoni piirkonnast ei saa kuhugi ära minna, see ei ole võimalik. Nad on musklit kasvatanud seal päris palju, aga edasi tungimiseks neil täna kindlasti võimet ei ole. Ukraina seevastu, nende käigud on ettearvamatud, sest nad on näidanud, et sõjakavaluses ja ka operatiivkunstis on nad oluliselt paremad kui venelased. See võib tähendada, et kuskilt tuleb päris korralik üllatus. Ma vähemalt loodan, et see tuleb," rääkis ta.

Rõki sõnul tundub praegu, et Venemaa koondab Hersoni piirkonda vägesid, kuid tegu on nende jaoks siiski abilöögi suunaga ning põhirõhk on Vene vägedel Luganski ja Donetski oblast. Hersonit ära anda samas ei soovita.

"Hersonit ei saa venelased ära anda, sest nad sellega kaitsevad oma taga-ala ja Krimmi. Nad ei saa lubada, et ukrainlased tulevad edasi ja hakkavad oma relvadega ulatuma juba Krimmi suunas. Seetõttu on vaja hoida (Dnepri) paremkallast ja mitte taanduda vasakkaldale," nentis ta.

Rõki hinnangul on ukrainlased edukad, sest on aru saanud, mis on Vene sõjaväe nõrkused.

"Kui Venemaa üritab ukrainlaste ja rahva tahet alla suruda, siis mida muud sõda on kui tahete võitlus. Lisaks alati sõjas testitakse logistikat. Ukrainlased on aru saanud, et venelaste üks väga nõrku kohti ongi logistika ja juhtimine. On selge, et venelased isegi ei ürita täna mingisugust suuremat pettust ukrainlastele teha, et peita või kavaldada logistikaga. Nad loovad oma suured baasid, kuhjavad varud ja ukrainlastele on need väga kerged sihtmärgid ka seetõttu, et ukrainlastel on kasutada kogu lääne informatsioon ja luurandmed," lausus Rõkk.

Koloneli sõnul alustasid venelased sõda valedel eeldustel ja see on jätkunud samamoodi siiani.

"Putinil ei ole õiget informatsiooni, et teha otsuseid, samamoodi ei ole kindralstaabil kindlat teadmist, mille põhjal teha otsuseid. Algusest läks lappama, pidi vägesid ümber paigutama ja lisaks ei lähtu poliitilise juhtkonna eesmärgid sõjalistest eesmärkidest. Seesama, mida tehti Harkivi all – et igal juhul tuleb võtta piirkond või linn ära hoolimata sellest, kas sellel on sõjalis-strateegiline tähtsus," rääkis Rõkk.