Sõja 250. päev: Venemaa ründas Ukraina linnade elektritaristut

{{1667187960000 | amCalendar}}
Kiiev peale raketirünnakut
Kiiev peale raketirünnakut Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Gleb Garanich

Kiievile, Zaporižžja ja Harkivi linnale tehti esmaspäeva hommikul rünnak, mille tõttu Kiievis ja teistes linnades on elektrikatkestused. Samuti on Kiievis probleeme joogivee tagamisega linna osas piirkondades. Peale laupäevast droonirünnakut Sevastopolis asuvale Vene laevastikule teatas Venemaa, et loobub Musta mere viljakokkuleppest, süüdistades Ukrainat. Leppe teised osalised teatasid, et kavatsevad Venemaa teatest hoolimata leppega jätkata.

Oluline 31. oktoobril kell 22.08:

- Ukraina viljalaevad asusid esmaspäeval Venemaa Musta mere viljaleppest taandumisest hoolimata teele;

- 40 protsendil Kiievi elanikest pole endiselt joogivett;

- Kiievis ja teistes Ukraina linnades on Venemaa suurrünnaku tõttu elektrikatkestused;

- IAEA hakkas Ukrainas uurima räpase pommi valmistamise väiteid;

- Üks Vene rakett kukkus alla Moldovas;

- ÜRO, Türgi ja Ukraina tahavad Musta mere viljaleppega jätkata hoolimata Venemaast teatest, et ta loobub sellest kokkuleppest;

- Ukraina lõunaringkonna teatel tulistati riigi lõunaosas alla veel üks Vene Su-25 hävituslennuk;

- Zelenski: pühapäeval ei olnud Ukrainas planeerimata elektrikatkestusi;

- ISW: Putin ootab talve järgmisteks sammudeks Ukrainas;

- Ukraina: elektrivõrgu remondiks vajalikud seadmed saavad varsti otsa;

- Briti luure: reservistidele antud vanad relvad raskendavad Vene logistikat;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit ja 32 jalaväe lahingumasinat.

Ukraina viljalaevad asusid esmaspäeval Venemaa leppest taandumisest hoolimata teele

Ukraina ametivõimude teatel on Ukraina sadamatest täna väljunud 12 viljalaeva. Kokku on laevadel 354 000 tonni vilja. See on suurem kogus kui tavaliselt, mis viitab sellele, et väljusid ka need laevad, mis pühapäeval ei jõudnud Mustale merele väljuda.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kinnitas, et Türgi kavatseb teha tööd Musta mere viljakokkuleppe jätkumiseks, vahendas CNN.

Moskva ja Ankara arutasid esmaspäeval viljalepingut

Türgi kaitseminister Hulusi Akar vestles esmaspäeval telefoni teel oma Venemaa kolleegi Sergei Šoiguga. Ministrid arutasid Moskva hiljutist otsust, mille käigus Venemaa loobus teraviljalepingust, vahendas CNN. 

Türgi teatel palus Akar, et Moskva jätkaks viljalepingus olevate kohustuste täitmist ja palus, et Kreml "vaataks oma hiljutise otsuse uuesti läbi". 

IAEA hakkas Ukrainas uurima räpase pommi valmistamise väiteid

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) teatas, et on alustanud kahes Ukraina tuumajaamas kontrolli Venemaa väidetele, et Ukraina on valmistamas niinimetatud räpast pommi ehk radioaktiivset materjali sisaldavat lõhkeseadeldist.

IAEA inspekteerib tuumajaamu Ukraina soovil.

IAEA sõnul ei võta inspektorite kontrollkäik kaua aega ning IAEA juht Rafael Grossi tutvustab kontrollkäigu tulemusi juba sel nädalal.

USA: Venemaa lahkumine viljalepingust tõstab maailmaturul toiduainete hinda

"Venemaa otsus avaldab vahetut ja kahjulikku mõju globaalsele turule ning ebakindluse tõttu tõusevad toiduainete hinnad," teatas esmaspäeval USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. 

USA-s tõusis nisu tulevikutehingute hind kuus protsenti, maisi hind kerkis ühe protsendi võrra, vahendas Reuters. 

40 protsendil Kiievi elanikest pole endiselt joogivett

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas esmaspäeva õhtul, et 40 protsenti Kiievi elanikest on jätkuvalt ilma joogiveeta. Ilma elektrita on 270 000 korterit, vahendas The Guardian. 

Kiievi linna joogivett tagav ettevõte Kõivodokanal teatas varem, et Kiievi linnast 80 protsendil inimestel ei ole Vene rünnakute tõttu joogivett.

Kiievi linna administratsiooni teatel ei tabanud Ukraina õhutõrje eduka töö tõttu ükski Vene rakett Kiievi linna, kuid katkestused tulenesid laiemalt rünnakutest Kiievi oblastile.

Kiievi elanikel paluti kriisi tõttu varuda joogivett. Klõtško sõnul taastatakse linnas joogiveega ühendus Dnepri jõe vasakkaldal järgmise kolme-nelja tunni jooksul ning siis osaliselt ka paremkaldal.

Ukraina: elektrivõrgu remondiks vajalikud seadmed saavad varsti otsa

"Kahjuks oleme pärast kahte rünnakulainet, mis on toimunud alates 10. oktoobrist, juba ära kasutanud varustuse, mis meil ladudes oli. Saime osa juurde osta, kuid need seadmed maksavad sadu miljoneid dollareid," teatas Ukraina energiafirma DTEK juht. 

Ukraina peaminister: Venemaa rünnakute tõttu sai kahjustada 18 tsiviiltaristu objekti

"Esmaspäeval tabasid Vene raketid ja droonid kümmet Ukraina piirkonda ja kahjustasid 18 hoonet. Enamik neist hoonetest on osa Ukraina energiasüsteemist. Venemaa ei ründa sõjaväebaase, vaid tähtsaid tsiviiltaristu objekte," teatas Ukraina peaminister Denõss Šmõhal. 

Kiievis ja teistes Ukraina linnades on Venemaa suurrünnaku tõttu elektrikatkestused

Venemaa ründas esmaspäeva hommikul rakettidega Ukraina pealinna Kiievi kriitilist taristut, mistõttu pealinna osades piirkondades on elektrikatkestused.

Samuti on joogivee tarned mõnel pool katkenud, kinnitasid Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba ning Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Mitmete allikate sõnul oli Kiievis varahommikul kuulda 7-8 plahvatust.

Samuti tehti raketirünnak Zaporižžja linna kriitilisele taristule, teatas oblasti kuberner Oleksandr Staruhh.

Harkivi linnapeal Ihor Terehhovi sõnul rünnati ka Harkivi linna kriitilist taristut, vahendas The Kyiv Independent.

Rünnakutes teatati ka Kirovohradi ja Tšernivtsi oblastites, kinnitasid Kirovohradi oblasti kuberner Andri Raikovõšh ning Tšernivtsi oblasti kuberner Ruslan Zaparanjuk.

Ukrainas aktiveeriti kell 7.24 õhuhäire kogu riigi okupeerimata territooriumil.

Väidetavalt tabati ka Dnipro hüdroelektrijaama, mille ründamisest tuli samuti teateid.

Ukraina välisministeeriumi esindaja sõnul näitavad rünnakud, et Venemaa pole rahukõnelustest huvitatud.

Ukraina õhujõudude teatel tulistati Ukraina pihta tulistatud 50 raketist 44 alla

Ukraina õhujõud teatasid Telegrami kaudu, et kell 7 tulistasid Vene väed mitme lainega rakette Ukraina pihta.

Õhujõudude sõnul tulistati Ukraina pihta üle 50 raketi, millest 44 tulistati alla.

Raketid tulistati välja Kaspia mere põhjaosast ning Rostovi oblastist Tu-95 ja Tu-160 lennukitelt.

Üks Vene rakett kukkus alla Moldovas

Esmaspäeva hommikul Ukraina poole tulistatud Vene rakettidest kukkus üks Moldova territooriumile, vahendas Ukrainska Pravda.

Viimase info kohaselt tulistas selle alla Ukraina õhutõrje ning seejärel kukkus rakett Naslavša asulasse, mis asub Moldova-Ukraina piiri lähistel, teatas Moldova siseministeerium.

Moldova välisministeerium teatas esmaspäeva õhtul, et saadab välja ühe Venemaa diplomaadi, vahendas Interfax.

ÜRO, Türgi ja Ukraina tahavad Musta mere viljaleppega jätkata hoolimata Venemaast teatest, et ta loobub sellest kokkuleppest

Venemaa teatas laupäeval, et peatab osaluse Musta mere viljakokkuleppes. Kokkuleppe kohaselt võis Ukraina oma sadamate kaudu mitteokupeeritud Lõuna-Ukrainas eksportida vilja Musta mere kaudu maailmaturule.

Lepet vahendasid Türgi ning ÜRO ning viljalaevad läbivad kõigi osaliste inspektsioonid.

Laupäeval toimus veedroonidega ulatuslik rünnak Vene laevastikule, mis oli sadamas Sevastopolis. Venemaa teatel kasutati rünnakus 16 drooni.

Praegu pole teada, millisel määral sadamas seisnud laevad said kahjustada või kas mõni neist ka uppus.

Peale rünnakut peatas Venemaa enda osaluse viljakokkuleppes, kuigi Ukraina võimude teatel olevat nad seda mõnda aega juba soovinud peatada ning ootasid ettekäänet.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul suurendab Venemaa otsus nälga maailmas. Pühapäevaste andmete kohaselt ootas Ukraina sadamates väljumist 218 alust Ukraina taristuministri teatel.

Analüütikute hinnangul tõusevad Venemaa teate tõttu üleilmsed viljahinnad.  

Venemaa kutsus esmaspäevaks kokku ka ÜRO julgeolekunõukogu erakorralise istungi, et laupäevast droonirünnakut arutada.

Esmaspäevaks selgus, et ÜRO, Türgi ja Ukraina tahavad viljaleppega osaliselt jätkata Venemaa teatest hoolimata, vahendas Reuters.

Praeguseks on kokku lepitud 16 viljalaeva edasiliikumine. Need laevad juba asuvad Türgi vetes. Lisaks ollakse valmis inspekteerima veel 40 laeva esmaspäeval.

Ukraina sõdurid inspekteerimas hävinud Vene tanki Harkivi oblastis Kamianka küla lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Efrem Lukatsky

Ukraina lõunaringkonna teatel tulistati riigi lõunaosas alla veel üks Vene Su-25 hävituslennuk

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna teatel tulistas Ukraina õhutõrje riigi lõunaosas alla ühe Su-25 hävituslennuki.

Ringkonna hinnangul hukkus ööpäevas 25 Vene sõdurit nende vastutusalas. Samuti hävitati mitmesugust sõjatehnikat ning kaks Vene laskemoonaladu.

Zelenski: pühapäeval ei olnud Ukrainas planeerimata elektrikatkestusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma pühapäeva õhtul tehtud videopöördumises, et pühapäeval ei olnud Ukrainas planeerimata elektrikatkestusi.

Sellest hoolimata jätkub riigis elektri tarbimise säästurežiim.

Zelenski süüdistas ka Venemaad, kes tema sõnul suurendab üleilmselt näljahäda.

ISW: Putin ootab talve järgmisteks sammudeks Ukrainas

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul jätkab Venemaa 2023. aastal sõjategevust Ukraina vastu tavarelvastusega.

ISW hinnangul ei hakka Putin tuumarelva Ukrainas kasutama. Mõttekoja sõnul saab Venemaa nii mobiliseerituid kui ka 2023. aasta kevadel värskeid ajateenijaid kasutada sõjas Ukraina vastu.

Vene mobiliseerituid kasutatakse suure tõenäosusega olemasolevate positsioonide hoidmiseks, et kaitsta neid Ukraina vastupealetungide vastu. Analüütikute hinnangul on selgelt näha, et Venemaa kavatseb jätkata võitlust 2023. aastal ning ei looda ei relvarahule ega sellisele eskalatsioonile, mis talle soovitud viisil sõja lõpu tagaks.

Mõttekoja hinnangul püüab Venemaa oma tegevusega Euroopa valitsuste tahet murda, kuid Euroopa valitsused on talveks hästi valmistunud.

Briti luure: reservistidele antud vanad relvad raskendavad Vene logistikat

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates tuuakse välja, et rindejoonele saadetud mobiliseeritud sõduritele on antud vanad relvad.

Avalikult kättesaadavatest allikatest on olnud näha mobiliseeritute käes AKM-e, mis võeti kasutusele 1959. aastal.

Tõenäoliselt ei ole mitmed nendest relvadest kasutuskõlblikud, kuna neid on kehvasti hoiustatud.

AKM kasutab 7,62 mm kaliibriga laskemoona, samas kui Vene regulaarväed AK-74M või AK-12 relvadega kasutavad 5,45 kaliibriga laskemoona.

Brittide hinnangul suurendab see Vene vägede logistikaprobleeme.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit ja 32 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

 

- elavjõud umbes 71820 (võrdlus eelmise päevaga +620);

- tankid 2686 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 5485 (+32);

- lennukid 275 (+1);

- kopterid 253 (+1);

- suurtükisüsteemid 1728 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 383 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 197 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1413 (+1);

- tiibraketid 352 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4128 (+8);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 154 (+0).

 

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Avdijivka ja Lõmani suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: