Pilving: riigikohtu otsus oli üksmeelne, aga mitte mustvalge

{{1667219520000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikohtu kolleegium leidis, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS-i) normid on põhiseadusega kooskõlas, kuid otseselt valitsuse korraldustele hinnangu andmiseks neil pädevus puudus, ütles riigikohtunik Ivo Pilving.

"Põhiseaduslikes asjades ei saa riigikohus anda hinnangut valitsuse korraldustele, seetõttu tegelesime ainult seadusega," märkis Pilving pressikonverentsil. "Seega on riigikohtu tänane otsus üldisema sisuga, vaatlesime, kas seadus on piisavalt detailne, selge ja kas valitsuse korraldus on instrument, millega piiranguid kehtestada," ütles ta.

Pilvingu sõnul jääb küsimus, kas valitsus käitus õiguspäraselt, lahendada halduskohtule. "Kui valitsus halduskohtu otsuse vaidlustab, siis peale ringkonnakohut jõuab see tagasi riigikohtusse," lausus Pilving.

"Meie otsus oli üksmeelne, aga mitte mustvalge, me ei nõustunud mitmete valitsuse otsustega, näiteks nagu oleks koroonapassi nõue väheoluline vabaduste piirang, sest piirati äärmiselt intensiivselt paljusid põhiõigusi," sõnas Pilving. "Aga raskete haiguste tõrjumiseks on sellised piirangud õigustatud, kui nad on eesmärgipärased," lisas ta.

"Me ei näinud, et seadus oleks olnud ebatäpne, ta oli üldine, sest näiteks koroonapassi nõuet seadus ei nimeta, aga selle katab ära üldine normistik," märkis Pilving.

Tema sõnul pole esmaspäevase riigikohtu otsuse näol tegemist piiramatu loaga valitsusele jätkata sama seadusega igaveseks ajaks, eelkõige pidades silmas uusi koroonalaineid. "Mida rohkem vabadusi piiratakse, seda karmimaks peaksid muutuma õiguslikud nõuded valitsusele. Ebamäärased eesmärgid NETS-is võivad vajada täpsustamist, kui koroona nüüd ei peaks lõplikult planeedilt kaduma. Mida ta ei tee, aga me ei tea, kui raske haigusena ta jätkab," rääkis Pilving.

Seaduse täiustamiseks on ruumi mitme koha pealt, sõnas Pilving. "Haiguste definitsioonides on ebamäärasust. Nagu õiguskantsler Ülle Madise viitas, ei ole praegu üheselt mõistetav, kas tavaline nohu on ohtlik uudne nakkushaigus või mitte," sõnas Pilving. Tema sõnul aga koroona puhul ebamäärane definitsioon saatuslikuks ei saanud, sest koroona vastas NETS-i definitsioonidele.

"Üdini laialivalguv see definitsioon pole, aga parandada seal annaks ja mõelda läbi täpsemalt, kuhu seda seadust laiendada või mitte," lisas Pilving.

"Esiteks tuleb seaduses selgelt öelda, missugustele tunnustele vastava nakkushaiguse puhul missuguseid abinõusid tuleb rakendada, milliseid piiranguid tohib kehtestada ja seaduses peaks olema põhiõiguste piiramise seisukohalt kõige olulisem ka kirjas," kommenteeris õiguskantsler Ülle Madise "Aktuaalsele kaamerale".

Samuti tuleks tema sõnul täpsustada seda, kas õiguskantsleril peaks olema võimalus selliseid piiranguid kiiresti avalikes huvides vaidlustada, et vaidlused ei kestaks aastaid.

Tallinna halduskohus tegi 31. mail esimese otsuse, milles leidis, et valitsuse kehtestatud koroonapassi nõue oli kehtetu. Halduskohus suunas seejärel vaidluse lahendamiseks riigikohtule, et saada seisukoht ühiskonnale olulises küsimuses.

Riigikohus leidis esmaspäevases otsuses, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse normid, mis võimaldasid valitsusel koroonaepideemia ajal kehtestada n-ö koroonapassi nõude, pole põhiseadusega vastuolus. Samas märkis riigikohus, et seadusandja peaks NETS-i täpsustama.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis ka, et koroonapassi nõue piiras küll mitmeid põhiõigusi, kuid sedalaadi piirangud võivad põhimõtteliselt olla vajalikud, et täita põhiseadusega riigile pandud kohustust kaitsta inimeste elu ja tervist ohtliku nakkushaiguse eest, teatas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder esmaspäeval.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: