Neljapäeval hilines 21 diiselrongi keskmiselt poolteist tundi

Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Läinud neljapäevase raudteeseisaku konkreetset põhjust alles selgitatakse. Kompensatsiooni saavad küsida kõik, kelle rong hilines üle poole tunni.

Miks Tapa jaamas olev seadeldis täpselt katki läks, ja veel enam, miks laienes rike suuremale osale raudteest, ei oska veel keegi öelda. Riikliku raudteefirma juhi Kaido Zimmermanni sõnul on aparaat ekspertiisis.

Dispetšerside, mis rivist välja löödi, on tarvilik, et suhelda saaks iga jaama, raudteel tegutseva ettevõtte ja vedurijuhiga. Neljapäeva pärastlõunal jäi eeter vaikseks ja kõik foorid raudteel värvusid punaseks.

"Loomulikult me kutsusime välja kõik oma varujaamakorraldajad, kes puhkasid või kellel ei olnud vahetust ja niimoodi me saime oma inimesed panna kõikidesse jaamadesse, kus on vaja ronge üksteisest mööda lasta, et seal oleks kohalik juhtimine," rääkis Zimmermann. "Nemad suhtlesid omavahel mobiiltelefonidega ja andsid telefonogramme ehk käsklusi edasi. Et nüüd see rong läheb sellele teele, teine rong läheb teisele teele ja nii edasi."

Ka Elroni juht Lauri Betlem meenutas, et kõigepealt pandi kõik rongid jaamadesse seisma. "Siis hakkas tulema igale konkreetsele rongile, mis liinil oli, eraldi teavitus. Ehk mida ta tohib teha, päring, kus ta täpselt on, millise kiirusega ta edasi tohib sõita. Läkski üle sisuliselt käsitsijuhtimisele," rääkis Betlem.

Segadust Eesti Raudtees väga ei olnud. Liikluse taoline korraldamine on õppustel korduvalt läbi mängitud. Zimmerman rääkis, et näiteks hooldustööde ajal tuleb käsitsi ka rööpaid seada. Ta lisas, et raudteeettevõte on valmis ka pikaajaliseks elektrikatkestuseks.

"Siis on niimoodi, et läbilaskevõime on piiratud ja rongid sõidavad aeglasemalt, aga põhimõtteliselt rongiliiklust on võimalik teha, peaasi, et raudtee ise oleks säilinud," lausus Zimmermann.

Edaspidi peaks hilinejad ka süüa saama

Sel ajal, kui jaamakorraldajad juhtisid rongiliiklust, otsisid tehnikud rikke põhjust. Tapa seadmele jõuti jälile poole üheksa paiku õhtul ehk kuus ja pool tundi pärast selle katkiminemist.  Niisama palavikuliselt otsis Elron asendusbusse. Lauri Betlem selgitas, et rongivedajal endal bussiparki ei ole.

"Sageli ka bussifirmadel bussid ei seisa ja ei oota, et Elron neile helistaks," rääkis Betlem ja ütles, et läinud nädalal arenes olukord kiiresti üle-eestiliseks. "Seal me lihtsalt saatsime päringud välja ja lõppkokkuvõttes vaatasime, kuhu bussifirmad olid võimelised oma busse saatma," nentis ta.

Neljapäeval tühistati ja suunati bussidele ümber kokku viie diiselrongi väljumine. Elektrironge hilines tol päeval seitse, kusjuures keskmine hilinemisaeg oli üheksa minutit. Diiselronge hilines aga 21 ja keskmiselt hilineti poolteist tundi.

"Kõige pikem hilinemine oli 189 minutit ja see oli Tapa-Tartu suunal," ütles Betlem. "Ja kuna see sama rong teenindas ka Tartu-Valga ja hiljem ka Valga-Koidula liini, siis see põhjustaski kõige suuremad hilinemised."

Betlema sõnul on kõigis Elroni rongides ka pudelivee tagavara, mida pikale veninud reisi ajal inimestele laiali jagati. Reisijateveo määruse järgi peaks üle tunni hilinevates rongides inimestele ka süüa pakkuma.

"Aga eelmiseks nädalaks me ei olnud selleks valmis," tõdes Betlem. "Me peame ka ise paremini läbi mõtlema, et kui selline olukord tekib, siis kuidas me inimestele toitu suudame viia."

Piletiraha saab tagasi

Elroni juht lisas, et piletiraha saavad tagasi küsida kõik, kelle rong hilines sihtkohta rohkem kui 30 minutit.  "Pühapäeva õhtu seisuga oli meile pöördutud nii palju, et see summa oli kuskil 6500 eurot," ütles Betlem.

Reisijad saavad raha tagasi küsida Elroni kodulehele seatud tagastusvormi abil. Kompensatsiooni saavad ka need, kes sõitsid perioodipiletiga.

Kogu neljapäevase sündmuse kulu alles arvestatakse kokku. Betlem pakkus, et umbes teist sama palju kulus Elronil jooksvalt probleemide lahendamise, muuhulgas asendusbusside peale ning märkis, et selle raha saab ettevõte Eesti Raudtee käest välja küsida.

"Ma arvan, et see konkreetne juhtum vast võib liigituda selle "ikka juhtub" asja alla. Siin ma küll kedagi konkreetselt tegemata töös ei süüdistaks," sõnas Betlem.

Neljapäeval jäi kõlama, et seade, mis katki läks, oli vananenud. Zimmermann märkis, et aparaat oli oma tööd teinud pisut üle kümne aasta ning tegu pole kuidagi ajast läinud tehnoloogiaga.

"Neid seadmeid täna veel toodetakse, neid hooldatakse, meil on leping ettevõttega, kes peab neid hooldama. Meil ülejäänud süsteem töötab sellega ja seni pole sellises ulatuses rikkeid olnud," ütles Zimmermann.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: