Selja jõgi muudeti kalasõbralikumaks

RMK muutis Lääne-Virumaal Selja jõel lõheliste ja teiste kalade rändeteele jääva Varangu paisu kalasõbralikuks. Varangu endise vesiveski paisu kalasõbralikumaks muutmise üheks eesmärgiks oli teha läbipääs sobivaks ka nõrgema ujumisvõimega kaladele.

Lääne-Virumaal Haljala vallas Selja jõel asuv Varangu pais oli aastaid oluline takistus siirdekalade rändeteel. Pais koos silla konstruktsioonidega lagunes aastate jooksul, kuid jätkuvalt oli murekohaks sillasammaste betoonpõrand, eriti just nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele. Omaette probleemiks kujunes igal aastal madalveeperiood, kus betoonpõranda peal olev veetäide oli minimaalne (u 5 cm), mistõttu ebaõnnestusid ka tihtipeale nende kalade katsed rühkida ülesvoolu, kes suutsid esialgsest 70 cm astangust üles hüpata.

"Tänaseks on Eesti loodushoiu keskus siia endisest paisust allavoolu kärestikule paigaldanud silmutorbikud. Nende eesmärgiks ongi välja selgitada sel aastal või järgnevatel aastatel, kas jõesilm, kes eelnevalt ei suutnud sellest paisust üles saada, suudab Selja jõel kaugemale rännata. Oleme juba näinud ja tunnistajaks olnud, et lõhe ja meriforell suudavad siit edukalt üle pääseda ning kasutavad seda kärestikku ka kudemispadjana," sõnas RMK looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg.

Varangu vesiveski paisule on rajatud allavoolu kärestik ning kuna maaomaniku sooviks oli sillasambad alles jätta ja taastada sild jõe ületuseks, tuli tööde käigus madalveeperioodil probleemiks olnud betoonpõrand säilitada. Sillasammaste taastamise käigus leiti lahendus, millega muutus sillaalune ka madalvee ajal kaladele läbitavaks ehk enamik vett suunati silla keskmiste sammaste vahele.

"Selleks, et lõhedel oleks võimalik ülesvoolu kudema minna, sai loodud tehislik looduslähedane kärestik, madalvoolusängiga keskel, et siis on kaladel olemas ka koht, kus madala veega ujuda. Ja taamal on näha ka kive ja nad on just selliselt asetatud, et kui kala tahab puhata, kui ta siit ülesmäge rühib, siis oleks tal kivi taga võimalik puhata ja plaane pidada," sõnas OÜ Nordpont ehitusjuht Henri Gostsõllo.

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha toel tehtud ehitustööd läksid maksma üle 360 000 euro.

Varangu vana vesiveski Selja jõel. Autor/allikas: Dmitri Fedotkin/ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: