Eesti paneb Euroopa stabiilsusmehhanismi juurde 56 miljonit

Tarbijahinnaindeks tõusis detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 12,2 protsenti.
Tarbijahinnaindeks tõusis detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 12,2 protsenti. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestil lõppeb selle aastaga üleminekuaeg, mistõttu tuleb kümme aastat tagasi ellu kutsutud, euroalal end lõhki laenanud riikidele laenude andmiseks ellu kutsutud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) raha juurde panna. Kui varasemalt on Eesti sisse maksnud 148,8 miljonit eurot, tuleb nüüd juurde kanda 55,9 miljonit.

Euroopa stabiilsusmehhanism loodi 2012. aasta oktoobris, et suure finantskriisi järgselt aidata hätta sattunud riike. Algselt oli ESM-i märgitud kapital 704,8 miljardit eurot, millest Eesti osa oli 0,1847 protsenti ehk 1,3 miljardit eurot. Mehhanismi asutamislepingus anti Eestile kümneaastane üleminekuaeg ja selle aastaga saab üleminekuaeg läbi.

Tuleva aasta algusest kasvab Eesti osalus 0,2541 protsendini ehk 1,8 miljardile eurole ehk 488,7 miljoni euro võrra. Sellest enamus on sissenõutav kapital.

Sissemakstud osa kasvab 148,8 miljonilt eurolt 204,7 miljoni euroni ehk 55,9 miljoni euro võrra. See raha tuleb Eestil ESM-i üle kanda ja selle võrra saavad teised riigid oma sissemakstud kapitali tagasi.

Üleminiekuklauslid on ka Lätil, Leedul ja Horvaatial, mis jõuavad kätte hiljem. Nende riikide sissemakstud kapitali ulatuses tagasimakseid enam ei tehta, vaid suurendatakse ESM-i sissemakstud kapitali hulka.

Kokku on ESM-i laenuandmise maksimumiks seatud 500 miljardit eurot, millest välja antud laenude jääk on 89,9 miljardit eurot. Lisaks on ESM-i eelkäija, Euroopa Finantsstabiilsusfondist (EFSF) antud välja laene 172,6 miljardit eurot. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 miljardi euro väärtuses.

ESM-i ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. Selle liikmed on kõik euroala riigid. Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESM-il ei ole.

Kokku on ESM-ist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ja Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.

Möödunud aastal teenis ESM 311 miljonit eurot puhaskasumit. Kasumist 106 miljonit eurot paigutati uue hoone ehitamise fondi ja 205 miljonit reservidesse.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: