"Otsustasime loobuda osaluse omandamisest Soome LNG-terminali opereerivas ettevõttes ja seda 30 miljonit eurot, mis me lisaeelarvega selle jaoks ette nägime, saame kasutada Eesti gaasivarude [täiendamiseks]," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil. Peaminister lisas, et see peab olema kooskõlas lisaeelarve seadusega. 

"Otsustasime lisaeelarvega gaasi varustuskindluse tagamiseks eraldatud 30 miljonit eraldada varude keskusele, et täita seda sama eesmärki teisel moel. Et kui seda ei saa teha osaluse omandamise kaudu – kuna see pole praegu mõistlik – siis täiendava gaasivaru soetamiseks. See võimalus oleks olemas," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut samal pressikonverentsil.

Tema sõnul on otsuse aluseks Eesti hinnang, et Euroopa Liidu gaasidirektiivi artikkel 36 rakendamine ühisostudel eelise andmiseks ei ole seotud osaluse omandamisega.

Ka Kallas rõhutas, et Eesti teeb selle nimel tööd, et Eesti ja Soome gaasimüüjatel oleks terminalile "väga selge" ligipääs.

Hiljem ütles Kallas usutluses ERR-ile, et Soome valitsuse liikmete kinnitusel on loomulikult Eestil ligipääs terminalile. "Praegu räägitakse läbi ka ligipääsu tingimusi. Soomel ei ole mingit põhjust seda ligipääsu piirata, eriti arvestades, et see on ka nende mahtude juures üledimensioneeritud," ütles Kallas intervjuus Johannes Trallale.

Sikkut rääkis ka, et valitsus otsustas luua esimest korda Eestis moodustatud strateegilise maagaasi varu jaoks õigusliku raami, kus oleks näiteks paika pandud gaasivaru suurus või kuidas sellega seotud kulusid kaetakse. Selleks valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette maagaasiseaduse muudatuste ettepanekud.

Sikkuti sõnul on praegu gaasi varustuskindluse olukord kevadega võrreldes oluliselt muutunud: kui siis kardeti gaasinappust sügisel, siis nüüd on gaasi piisavalt, kuid selle hind on väga kõrge ja sellele otsitakse lahendust kogu Euroopas.

Valitsus on valmis Paldiski kai juba tänavu ettevõtjailt ära ostma

Valitsus otsustas ka, et riik on valmis ostma Paldiskisse rajatud LNG vastuvõtukai juba tänavu, kui selle rajanud ettevõttel on soov seda müüa. Eesti Varude Keskusele on selleks eraldatud 38 miljonit eurot.

"Suvel leppisime kokku, et ostu-müügileping on võimalik sõlmida alates 1. jaanuarist 2024. Arvestades kai ehitajate soovi, et võimalusel võib-olla kai ostu-müügileping sõlmida varem, siis meil ei ole mingit muret, et vastu tulla ja soovi korral sõlmida leping enne 2024. aastat," rääkis Sikkut.

"Meile on oluline, et see kai on olemas. See tagab võimaluse, et ujuv taasgaasistamisalus (FSRU) saab tulla ka siiapoole. See suurendab varustuskindlust, suurendab konkurentsi. Selles suhtes on see oluline ja me oleme valmis seda lubadust, kuigi suuliselt antud lubadust, pidama," sõnas ka peaminister.

Kai ehitanud Alexela juht Marti Hääl ei vastanud "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas neil on plaanis kai riigile müüa. Kirjalikus kommentaaris ütles Hääl, et gaasi hind on madal neis riikides, kus terminalid on olemas.

"Juhul, kui Eestis oma terminali ei teki ega Eesti ei saa eritingimusi ligipääsuks Soome terminalile, lükkame sellega vabatahtlikult Eesti töötleva tööstuse piirkonnas konkurentsist välja. Energiaturvalisuse mure saab võib-olla tänaste otsustega lahendatud, aga varustuskindluse oma mitte – Eesti tööstusele ja seeläbi kogu ühiskonnale läheb see väga kalliks maksma," ütles Alexela juht.